Subject: Luulenurk

Lambad läksid karjamaale,
lehmad aga Märjamaale.
Märjamaal nad andsid piima,
lambad aga võtsid viina.

Viina maitse polnud paha,
lehmad piima eest said raha.
Lambal pohmakas nüüd paha.

:P

Elu on valus...
Elus on kõike,
mida sa tahad,
ning kõike,
mida ei taha.
Ent ometi on elu ilus.

Obi Mikel, where ever you may be
12m quid was your transfer fee
Carrick came up north when you turned out blue
now he's won the league once more than you


Ühest teisest foorumist kopisin, üliandekas :)

LENNA

Lenna.
Lenna, Lenna, Lenna...
Su nime aina lausuma
on tõttel minu huuled.

Lenna.
Lenna, Lenna, Lenna!
Nii hüüan mõttes, päriselt -
ent sina, kas sa kuuled?

Lenna.
Juba sellest nimest...
Ja juba nendest piltidest,
mis trükitud on pressis...

Lenna.
Sina! Sina! Sina!
Kord galaõhtul kleidiga,
kord pargis kerges dressis...

Lenna.
Lenna, Lenna, Lenna.
Need sõnad jäävad nõtradeks,
mu sõnad temast - Lennast.

Tema!
Kas teab tema üldse,
et mõtetes vaid teda näen?
Ja tema kõrval... ennast?

love is in the air[whistle]

Üks, kaks - Mika on paks,

kolm, neli - ultraheli,

viis, kuus - kartul on suus,

seitse, kaheksa - ilm läks jahedaks,

üheksa, kümme - kuse lumme.

Võtan vastutuse enda peale näidata teile eesti noorte 5* luulet

«Talvel tihane sööb pekki

Aednik-pede pügab hekki,

Jõuluvana korstnas kinni

Tatid mängivad 5-te minni

Artur Kravets paneb peeru

Kui ta saab noaga neeru

Mina mängin GTA´d

Iraagis sitta täis on maad

Õues väike sitt lööb pilli

Jumal taevas sügab tilli,

Parte söödab vanamutt,

Omal püksis räige tutt,

Jumal taevas persse kukkund,

Oma pasa sisse uppund,

Pea ta ajab sitapotti,

Öösel kepib karu-otti

Vahepeal siis sügab kotte

Peale seda nikub rotte

Kondosse ta ei kasuta

Sest niimoodi saab tasuta

Jõuluvana tuleb juba,

Kuid mul kusine on tuba,

See on minu jõulurõõm

Kuid parem oleks õlle sõõm»

just eile lugesin seda kusagilt

[url=]http://www.postimees.ee/090707/esileht/arvamus/261376.php[/url]

Ja siit see tuleb. Legendaarne luuletus, mis lõi laineid ka tänavusel delfi romantiliste luuletuste konkursil.

Just nimelt, just nimelt, alustan oma luulega,
vaatan su pilti ning mõnusalt seda suudlen ma.
Oled kui kõige säravam pärl minu kaelakeel,
oled kui minu võimas maagiline viies meel.

Sinu ilu ei saa võrrelda ei kellegagi ega millegagi,
tuleb tõdeda, et need rinnad on pehmed kui sulgi täis padi.
Silmadeks kõige imelisemalt läikivad juveelid,
neisse vaatamine sütitab mu südames kuuma leegi.

Jah, see on täiesti tõsi, pole tegu mingi valejutuga,
sind oma võlupulka kui pulgakommi maiustama kutsun ma.
Romantika on saanud tõsiasjaks, mis siin salata,
iga mühakas, kes sind solvab, saab minu käest laksaka.

Su nina on armas ning nummi nagu kaisukaru,
ei saa mainimata jätta, et sinu kõrval rõve näeb välja Ines Karu.
Kiirendan oma sammu nagu Michael Schumacher vormelit,
tunnetan sinu biiti nagu Helmut tervitab Jermorit.

Need kõrvad on kui maasikad, mida sooviks ampsata,
sinu jalad, nii siledad, iga päev ma sooviks rabada.
Panna need oma sülle ning vaikselt silitada,
sest tean, et kasutad Veeti, millega oma jalgu raseerida.


Jah, oled maiustus minu maksas, mida seedin usinalt,
kui ei usu, helista mu emale ja palun küsi talt.
Reidis saadan sulle kümneid, SOLid mind ei huvita,
teisi naisi minu jaoks ei eksisteeri, vaid sinuga suvel suvitan.
Ostan vanilje jäätist sest tean et see maitseb sulle,
öösel mängime ulakat mängu, mille käigus sul seljas on politsei munder.

Asud otse minu südames, oled salvestatud sinna,
folder eraldi tekitatud, paremas vatsakeses - jah, sa oled hinnas.
Oled hindamatu, ei anna sind ära isegi miljoni dollari eest,
kui ütled, et sulle meeldivad kalad, siis olen järgmine päev kalamees.

Ostan paadi ja sõidan sellega Peipsi peale hängima,
võtan ridva kaasa ja püüan ahvenaid nii kuis jaksan ma.
Teen sulle õhtusöögiks kalasuppi, oh kui hea,
tahaks ise ka süüa aga ma ei saa, sest vaid sina seda saama pead.

Maskeerin ennast kalaks ja hüppan vette suplema,
oled mu merineitsi, keda suvel usinalt keerutan.
Keerutan sind tantsides valssi nagu "Tantsud Tähtedega,"
kuid sa ei ole täht, sa oled päike, särav ja kena.

Annad sooja minu kapsamaale, paned juurikad kasvama,
kartulisaak on hea, maksakastmega seda maiustan.
Sinule maksakastet ei anna, sa väärid paremat,
kuid ikka ja jälle ütled, et tahad maksa - tahest tahtmata.

No siis ma annan sulle maksa, palun väga, söö maksa,
võta tasuta, sest saad kõike minult tasuta, sa ei pea maksma.
Maksad ise endaga, sest oled väärt mulle rohkem kui kuu,
ja kui ma sind üllatan akna taga, tea, et särk on mul uus.

Lõpetan oma luuletuse, sest tead, mida sinust arvan,
oled mu jaoks kõik siin maailmas, sind ma ei salga.
Südameid kingin sulle miljonites edasi,
meie minevik on olnud imeline, kui vaadata tagasi.

Aga ärme vaata tagasi, lähme liigume edasi,
hammustame tüki kooki, kõike seda tuleb tähistada.
Sellega on kõik öeldud, lõpetan romantilise luuletuse,
lähen kööki, joon vett ja saadan sulle veel ühe suudluse.

Lapsik.

Kohtunikud arvasid teisiti. Sul puudub stiil.

Võimalik. Oleneb mis stiil kellelegi meeldib.
Võibolla ongi tegu mingi kaasaegse Delfi teemaga, millest kõik ei peagi aru saama.

Muidugi, ma ei saa salata, et väga meeldivad mulle need 2 rida:

Sellega on kõik öeldud, lõpetan romantilise luuletuse,
lähen kööki, joon vett ja saadan sulle veel ühe suudluse.

:)

ma suht usun, et laps ei suudaks sellist välja möelda, kui siis alates a'la 17 aastaselt näiteks:)...Hmm sul vist oli laps, las ta mõtleb mingi välja, et saaksid võrrelda:)

Luuletus, mille mõtles välja laps ja lapsik luuletus on kaks täiesti erinevat asja