Subpage under development, new version coming soon!
Topic closed!!!
Subject: Eesti majandus
- 1
Katk [del] to
All
Mis te siis arvate ka praegusest majandusest ja kas riik kärpis korralikult oma 8 miljardit ära? Raudselt Savikas tuleb varsti jälle august välja ja ütleb, et pensionärid oleksid pidanud pensionitõusu kõvasti rohkem saama(üritab pensionäride hääli saada jälle)
Majandus on pees, Ansip pole süüdi.
Aasta lõpus tuleb teha -5 kuni -10 miljardit lisaeelarve :)
Aasta lõpus tuleb teha -5 kuni -10 miljardit lisaeelarve :)
Viimane foorum oli täitsa huvitav. Keikute esindaja Sepik teadis rääkida, et keskerakond nägi seda kõike ette, mida ei suutnud isegi IMF-i gurud:)
2006 tegi danske pank juba analüüsi, kus Eesti oli täiega punases. Mart Laari blogis on vist analüüsile mingi link ka.
Edit hoopis Partsu blogist 2a tagasi, kahjuks analüüsile linki pole enam.
...
Ajal, mil kollane ja roheline keskerakond lubavad peagi kahekordistada pensioni ja hakata kõigile avaliku sektori töötajatele maksma 25000 kroonist palka, ei taha välismaised majandusanalüütikud uskuda, et meie majanduse peamine probleem on selles, kuidas reklaamis nähtud suur rahahoidla tühjaks kühveldada.
Taani suurim finantskorporatsioon Danske Bank avaldas 23.veebruaril analüüsi, kus hinnatakse, kas kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, sh kolme Balti riiki, võib tagada järsk tagasilöök majanduses (hard landing). Analüüsi pealkiri on hoiatav - “New Europe: A warning not to be ignored”.
Soovitan seda lugeda siit. Lühikokkuvõte seisneb selles, et kui Standard & Poor’s alandas äsja Läti pikaajalise krediidireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, siis pole Läti ainuke riik, mille majandusedu on üha ilmsema küsimärgi all. Danske Bank annab “selge punase tule” lisaks Lätile ka Eestile ja Rumeeniale, kus 11-st vaadeldud majandusindikaatorist 7 (nt inflatsioon, võlakoormus suhtena SKP-sse, jooksevkonto defitsiit) on murettekitavad.
Danske Bank-i analüüsile maksab tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see pank ei ole ka Eesti majanduses kaugeltki tundmatu suurus. Eelmisel aastal teatas Danske, et ostab ära Soome Sampo panga, mis ka Eestis tegutseb, sel aastal jõudis see tehing lõpule.
See, et me käime majanduslikus mõttes noatera peal, on tähtis ka valimisi silmas pidades. Usun, et valimistulemused mõjutavad meie majanduse edasist käekäiku loodetavasti mitte niivõrd läbi riigi rolli majanduses, vaid läbi signaali, mille need tulemused annavad nii kodu- kui välismaistele investoritele ja äriringkondadele. Presidendivalimised andsid hea signaali - Ilvese eelistamine Rüütlile oli märk, et Eesti on saamas lahti nõukogude aja painest. Riigikogu valimised on aga parlamentaarset riigikorda arvestades loomulikult märksa tähtsamad. Peaministrikandidaatide kolmikut - Savisaar, Ansip ja Laar - vaadates on ilmne, et positiivse sõnumi annaks neist vaid Mart Laari edu valimistel. Ta on ainuke, keda neist ka välismaal laiemalt tuntakse ja Eestile keerulistel aegadel edu toonud poliitika tõttu usaldatakse. Ülejäänud kahe puhul tuleb kahjuks pigem loota, et keegi ei usuks, et nad hakkavad valimiste järel tegema seda, mida nad populismituhinas kokku lubanud on.
(edited)
Edit hoopis Partsu blogist 2a tagasi, kahjuks analüüsile linki pole enam.
...
Ajal, mil kollane ja roheline keskerakond lubavad peagi kahekordistada pensioni ja hakata kõigile avaliku sektori töötajatele maksma 25000 kroonist palka, ei taha välismaised majandusanalüütikud uskuda, et meie majanduse peamine probleem on selles, kuidas reklaamis nähtud suur rahahoidla tühjaks kühveldada.
Taani suurim finantskorporatsioon Danske Bank avaldas 23.veebruaril analüüsi, kus hinnatakse, kas kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, sh kolme Balti riiki, võib tagada järsk tagasilöök majanduses (hard landing). Analüüsi pealkiri on hoiatav - “New Europe: A warning not to be ignored”.
Soovitan seda lugeda siit. Lühikokkuvõte seisneb selles, et kui Standard & Poor’s alandas äsja Läti pikaajalise krediidireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, siis pole Läti ainuke riik, mille majandusedu on üha ilmsema küsimärgi all. Danske Bank annab “selge punase tule” lisaks Lätile ka Eestile ja Rumeeniale, kus 11-st vaadeldud majandusindikaatorist 7 (nt inflatsioon, võlakoormus suhtena SKP-sse, jooksevkonto defitsiit) on murettekitavad.
Danske Bank-i analüüsile maksab tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see pank ei ole ka Eesti majanduses kaugeltki tundmatu suurus. Eelmisel aastal teatas Danske, et ostab ära Soome Sampo panga, mis ka Eestis tegutseb, sel aastal jõudis see tehing lõpule.
See, et me käime majanduslikus mõttes noatera peal, on tähtis ka valimisi silmas pidades. Usun, et valimistulemused mõjutavad meie majanduse edasist käekäiku loodetavasti mitte niivõrd läbi riigi rolli majanduses, vaid läbi signaali, mille need tulemused annavad nii kodu- kui välismaistele investoritele ja äriringkondadele. Presidendivalimised andsid hea signaali - Ilvese eelistamine Rüütlile oli märk, et Eesti on saamas lahti nõukogude aja painest. Riigikogu valimised on aga parlamentaarset riigikorda arvestades loomulikult märksa tähtsamad. Peaministrikandidaatide kolmikut - Savisaar, Ansip ja Laar - vaadates on ilmne, et positiivse sõnumi annaks neist vaid Mart Laari edu valimistel. Ta on ainuke, keda neist ka välismaal laiemalt tuntakse ja Eestile keerulistel aegadel edu toonud poliitika tõttu usaldatakse. Ülejäänud kahe puhul tuleb kahjuks pigem loota, et keegi ei usuks, et nad hakkavad valimiste järel tegema seda, mida nad populismituhinas kokku lubanud on.
(edited)
- 1