Subpage under development, new version coming soon!
Subject: Eksamid
Ei, mul pidavatki õigekiri suht tugev olema. (Proovikirjand oli samuti põhimõtteliselt ilma ühegi kirjaveata)
Ja ega foorumites ma õigekirjale eriti suurt tähelepanu ei pööra kh. :)
(edited)
Ja ega foorumites ma õigekirjale eriti suurt tähelepanu ei pööra kh. :)
(edited)
Geo koolieksam läks suht hästi - 100p 101-st.
Veidike kahetsen, et riigieksamit ei valinud, kuid pole hullu.
Veidike kahetsen, et riigieksamit ei valinud, kuid pole hullu.
Ajaloos sain siis 75 punkti - kartsin hullemat. (Loodetavasti varsti pääsen ka detailsematele andmetele ligi.)
Arutlus: 13,5p
Eesti ajalugu: 21p
Üldajalugu: 19p
Inimene-ühiskond-kultuur: 21p
(Iga osa puhul siis max tulemus 25p)
(edited)
Eesti ajalugu: 21p
Üldajalugu: 19p
Inimene-ühiskond-kultuur: 21p
(Iga osa puhul siis max tulemus 25p)
(edited)
Bakaõpe on niikuinii mingi algtase alles, seega pole vahet mis koolis see omandada :)
Bakalaureus on algtase ?
Ja tegelikult on suur vahe, mis koolis see omandada. Kas raiskad 3 aastat tühja või omandad midagi kasulikku edasiseks. Selle 3 aasta jooksul jõuab selgeks teha eriala alused, mida kindlasti vaja teada ja veel natuke lisaks. Ja siis minna tööle ja täiendada ennast selles kitsamas valdkonnas, mida tegelikult vaja läheb. Magister oleks kah tore asi, aga sellele kulutatud aeg ei pruugi olla seda väärt, kui just ei kandideeri kuhugi juhiks, kus see on must nõue. Muidugi oleneb ka erialast...
Akadeemilises mõttes on baka tõesti algtase ja ilma magistrita pole tuhkagi peale hakata (eriti pärast 3+2 süsteemi tulekut). Rakenduskõrghariduses on pilt vähe teine. Seal saab 3 aastaga juba konkreetsemad oskused kätte ja pole vaja pikemalt vaimu vaevata ning võib minna tööturgu vallutama. Aja raiskamiseks siiski neid kolme aastat ei peaks, sest kui natukenegi eesmärgistatult õppida, saab ka sellest haridusest väga palju vajalikku välja võtta. Ning hiljem magistris juba konkreetne spetsialiseerumine ja konkreetsemad oskused kindlast valdkonnast.
Selle, kas valida rakenduslikum või veidi akadeemilisem õpe võiks kõigepealt ära otsustada ja seejärel juba hakata vaatama, mis edasi.
Bakalaureus on algtase ?
Ja tegelikult on suur vahe, mis koolis see omandada. Kas raiskad 3 aastat tühja või omandad midagi kasulikku edasiseks. Selle 3 aasta jooksul jõuab selgeks teha eriala alused, mida kindlasti vaja teada ja veel natuke lisaks. Ja siis minna tööle ja täiendada ennast selles kitsamas valdkonnas, mida tegelikult vaja läheb. Magister oleks kah tore asi, aga sellele kulutatud aeg ei pruugi olla seda väärt, kui just ei kandideeri kuhugi juhiks, kus see on must nõue. Muidugi oleneb ka erialast...
Akadeemilises mõttes on baka tõesti algtase ja ilma magistrita pole tuhkagi peale hakata (eriti pärast 3+2 süsteemi tulekut). Rakenduskõrghariduses on pilt vähe teine. Seal saab 3 aastaga juba konkreetsemad oskused kätte ja pole vaja pikemalt vaimu vaevata ning võib minna tööturgu vallutama. Aja raiskamiseks siiski neid kolme aastat ei peaks, sest kui natukenegi eesmärgistatult õppida, saab ka sellest haridusest väga palju vajalikku välja võtta. Ning hiljem magistris juba konkreetne spetsialiseerumine ja konkreetsemad oskused kindlast valdkonnast.
Selle, kas valida rakenduslikum või veidi akadeemilisem õpe võiks kõigepealt ära otsustada ja seejärel juba hakata vaatama, mis edasi.
Kui akadeemikuks tahad hakata, siis tuleks üldse kuni doktorikraadini välja minna...
Igaljuhul soovitaksin rakendusliku kõrgharidust, mida ka ise omandan. Seda sellepärast, et asutakse kohe asja kallale ja ei ajata niipalju teoreetilist osa taga (lets face it, puhtalt teoreetilist osa õppides kaob kiirelt huvi ja ei ole väga põnev). Kui õpe on praktilise loomuga, saab kohe kõik läbi proovida ja asjad jäävad meelde.
Palju jauratakse seda teemat, et oi kui kõva meil tase nõuka ajal oli, tänapäeva kõrgharidus on selle kõrval poisike. Aga samas need onud ja tädid ise läbisid palju palju selliseid aineid, kus kogu semester loeti loengus midagi ette ja siis tuli lõpus mingi piletitega eksam. Siis tuubiti mudugi kõik pähe, samas paari nädala pärast oli enamus juba meelest läinud. Reaalselt nad vaevalt teadmiste reaalsest kasutamisest midagi jagasid.
Näiteks TTÜ IT eriala pidi iga väga ebahuvitav olema, kuna niipalju muud jama antakse, Mate I kuni Mate V kursuseni välja näiteks. Seega on ka paljud sealt üle mujale läinud. ( TTÜs pidavat üldse nõukaaja õppejõud väga masendavad olema). Selles matemaatik teadmiste omandamises pole küll midagi halba, kuid reaalselt ei lähe nii palju teadmisi vaja ja kui kuskil tekikski vajadus, saaks kohe selle teema google abil omale selgeks teha.
Aga no eks see olene inimesest kah, kellele kuidas õppida meeldib ning ka erialast. Tuumateadlased peaks kindlasti kõvasti teoreetilis teadmisi alla laduma, et vähendada tõenäosust, et kuskil kriitilises kohas rumal viga teha.
Ning ega Mate ja Füüsika igavad pole, palju oleneb ka õppejõust, kuidas ta aine suudab edasi anda, sest tegelikult on õppejõul ja Õppejõul tihti väga suur vahe.
Igaljuhul soovitaksin rakendusliku kõrgharidust, mida ka ise omandan. Seda sellepärast, et asutakse kohe asja kallale ja ei ajata niipalju teoreetilist osa taga (lets face it, puhtalt teoreetilist osa õppides kaob kiirelt huvi ja ei ole väga põnev). Kui õpe on praktilise loomuga, saab kohe kõik läbi proovida ja asjad jäävad meelde.
Palju jauratakse seda teemat, et oi kui kõva meil tase nõuka ajal oli, tänapäeva kõrgharidus on selle kõrval poisike. Aga samas need onud ja tädid ise läbisid palju palju selliseid aineid, kus kogu semester loeti loengus midagi ette ja siis tuli lõpus mingi piletitega eksam. Siis tuubiti mudugi kõik pähe, samas paari nädala pärast oli enamus juba meelest läinud. Reaalselt nad vaevalt teadmiste reaalsest kasutamisest midagi jagasid.
Näiteks TTÜ IT eriala pidi iga väga ebahuvitav olema, kuna niipalju muud jama antakse, Mate I kuni Mate V kursuseni välja näiteks. Seega on ka paljud sealt üle mujale läinud. ( TTÜs pidavat üldse nõukaaja õppejõud väga masendavad olema). Selles matemaatik teadmiste omandamises pole küll midagi halba, kuid reaalselt ei lähe nii palju teadmisi vaja ja kui kuskil tekikski vajadus, saaks kohe selle teema google abil omale selgeks teha.
Aga no eks see olene inimesest kah, kellele kuidas õppida meeldib ning ka erialast. Tuumateadlased peaks kindlasti kõvasti teoreetilis teadmisi alla laduma, et vähendada tõenäosust, et kuskil kriitilises kohas rumal viga teha.
Ning ega Mate ja Füüsika igavad pole, palju oleneb ka õppejõust, kuidas ta aine suudab edasi anda, sest tegelikult on õppejõul ja Õppejõul tihti väga suur vahe.
ma neid kahte (rakendus ja akadeemilisem) ei vastandaks. nagu mainisin, kõik oleneb eesmärgist ja sellest, kui kõrgele mingis valdkonnas hüpata tahad. akadeemilisema kõrghariduse mõte ei olegi kohe konkreetseid käsitööoskusi anda. kõigepealt üritatakse inimene mõtlema ja ennast väljendama õpetada (mida kahjuks enamus gümnaasiume eestis teha ei suuda) ja seejärel räägitakse asjast ka.
http://www.ekk.edu.ee/119349
Huvitav, et kas geo riigieksam oli/on siis tõesti nii raske, et kõikide eksminantide peale tuli keskm. tulemuseks ainult 59.2 punkti? Sama võiks öelda ka ühiskonna riigieksami kohta! (Ja see on vabsee ulme, kuidas 18 eksaminanti ei suutnud selles vähemalt 20 punkti kokku saada.)
Huvitav, et kas geo riigieksam oli/on siis tõesti nii raske, et kõikide eksminantide peale tuli keskm. tulemuseks ainult 59.2 punkti? Sama võiks öelda ka ühiskonna riigieksami kohta! (Ja see on vabsee ulme, kuidas 18 eksaminanti ei suutnud selles vähemalt 20 punkti kokku saada.)