Subpage under development, new version coming soon!
Topic closed!!!
Subject: Reisikiri - India
Ei viitsi teile tr2ni tassida, enda kraamigi onpalju... Aga k2isime siis Bikaneris. Minu jutt sulgudes Eneli kommentaarid.
Jah, kurb, aga tõsi, mitut vuntsidega naist sai Bikaneri tänavatel nähtud.
Esimesel päeval, kohe pärast rongi pealt maha jõudmist ronis meile külje alla üks hindu, kes pakkus meile ööbimiseks oma hotelli. Meie olime alguses skeptilised, eriti Eneli, kes traditsiooniliselt arvas, et me võiksime selle venna maha raputada. Lõpuks, olles näinud, et raudteejaama äärsed hotellid just päris viie tärni mõõtu välja ei andnud (kui tuba vaatama läksime, keerati telekas hästi valjuks, et me ei kuuleks tänavalt ja raudteelt tulevat müra), siis otsustasime, et vaatame, mida mees meile siis pakub. Ja pakkus ta meile head kraami, pole midagi öelda... 150 ruupia eest täitsa viisakas tuba. Lõime käed ja tellisime kohvi (musta värvi vedelik, meenutas kergelt viljakohvi maitset aastate tagant) ning hotelliomanik hakkas meile kaamlisafarit pähe määrima, ütles, et 2000 ruupia eest saaks täitsa kobeda safari kokku panna. Kahjuks ei olnud me taibanud nii palju raha kaasa võtta, mistõttu meil ei olnud talle nii palju välja käia. Meie finantskrahhile ei teinud üldse head see, et meie vaprad kursusekorraldajad reedel raha välja ei maksnud, viitasid vihmasajule. Igatahes lõpuks jäi diil selline, et maksame 1400 ruupiat kahepäevase safari eest ja saame selle eest 6 liitrit mineraalvett ja ka süüa. Esimese päeva õhtul selgus, et mul oli rahakotis veel 20 dollarit, hea, et seda kohe ei avastanud, muidu olekski arvatavasti 2000 ruupiase retke omale saanud.
Safari pidi aset leidma meie sealviibimise teisel päeval, seega oli vaja sisustada see esimene päev, siinjuures tuli meile appi jälle hotelliomanik, kes esiteks organiseeris meile linnatuuri. Tuurile anti giidiks kaasa poiss, kes tegi oma tööd tasuta ja hea rõõmuga, sest ta vajas keelepraktikat. Poiss ei olnud suu peale kukkunud ja aus ka. Alustuseks hämmeldus ta selle peale, kui Eneli ütles, et ta oskab 3 keelt ning trumpas kohe üle – tema oskavat 14-17 keelt. Alguses võttis küll tummaks selline ülestunnistus, aga hiljem selgus, et poiss pidas keeleoskuseks mõnede sõnade tundmist – prantsuse keeles bonjour, hispaania keeles siesta jne. Kui nii mõelda, ega ma sellele kutile keeleoskuselt palju alla ei jääks. Muuhulgas oskan ka hindi keelt (namaste) ja juutide ivriiti (shalom), araabia keelest rääkimata (salaam aleikum). (Eneli- Mina voiks siia nimekirja lisada lao keelse Sabady, hiina keelse nihau ja tiibeti keelse tashi telek- niiet kahepeale annaksime kull arvestatava polugloti moodu valja) Poiss oskas ka hästi komplimente teha, kui Eneli vastas (ausalt) oma vanuse kohta, siis poiss ütles, et tema pakuks vanuseks 35. Ega minagi komplimendita jäänud, sinnamaani olin ma ära teeninud ainult positiivseid hinnanguid – „Sexiest man on earth“ või siis vähemalt „Moviestar“, siis tema arvas, et ma näen oma pool aastat lõikamata juustega välja nagu tüdruk... eks tal oli omajagu õigus ka... aga tavaliselt selliseid asju ju otse näkku ei öelda, onju? Igatahes ma pikka viha ei pidanud ja lahku läksime ikka sõpradena, väikemehe mündikollektsioon täienes Eesti 1 kroonise ning 10 ja 20 sendisega.
Pärast linnatuuri tellis hotellimees riksha, mis viis meid tutvuma kaamlite uurimiskeskusega ja ühe kohaliku ülikute matmispaigaga. Kaamlid olid toredad, muuhulgas sai näha tantsivat kaamlit, kes on mitmeid võistluseid võitnud ja ka kohaliku piirkonna kõige ilusamat naissoost kaamlit, kellel olid täpselt nii lühikesed jalad ja nii kõrge küür kui vaja. Ta oli võitnud ka iludusvõistlusi ning teeninud välja missi aunimetuse. Räägiti palju kaamlite elust ja olust, sellest, kuidas neid seemendatakse ja kuidas nad poegivad, mida ja kuidas söövad-joovad, väga hariv tunnikene oli, kaamlipiimast pidasime targemaks loobuda, ei olnud piimaisu.
Järgmiseks sihtmärgiks oli eelnimetatud ülikute matmispaik... Igav tundus, lihtsalt sambad püsti ja nimed kõrval... ühesõnaga tavaline surnuaed. Hakkasime juba peaaegu ära minema, kui kuulsime surnuaia seina tagant röökimist ja kellade helinat, läksime vaatama, milles asi. Selgus, et kohalikud pidasid surnuaia taga solgiaugu ääres festivali. Rahvasumma keskel oli käru, kus peal olid pühad pildid, rahvas laulis ja tantsis ümber selle käru. Läksime lähemale, et ka pidutujust osa saada... ega hindud eriti kadedad ei olnudki, üks mees võttis meid käekõrvale ja tiris otse rahva keskele... püha käru juurde. (Eneli- kogu seltskonna peale oli vast miski 4-5 hindi keelset laululehte, millest 2 kohe meie nina alla pisteti- tegime tarka nagu ja laulsime kaasa) Esiteks mäkerdati meie otsaesised mingisuguse punase ollusega kokku, alguses arvasime, et ju tegemist ikka verega oli, aga hilisem maitsmine seda arvamust ei kinnitanud, seda sodi määriti mulle ka kaela ja särgi peale, Eneli pääses märksa kergemalt. Kui käru juurde jõusime, pisteti meile kordamööda pihku üks kauss, mille sees oli elav tuli ja kellukene. Põleva kausiga tuli teha ringe püha pildi ees ja kellukest tuli hullumeelsuseni taguda, et kohalikke veelgi rohkem pöördesse ajada. Need rituaalid tegime ausalt ära, ei tõrkunud ega midagi. Pärast kellukese intsidenti tuli üks nooremat sorti härrasmees mu juurde ja poetas mu peopesale määratlemata värvusega puru ning näitas kehakeeles, et ma peaksin selle suhu panema... Kuna ta ise ka sama puru omale ohtralt hammaste vahele ajas, siis mõtlesin, et mis seal ikka, proovin ka... kui ta ise ka sööb, siis ei saa ju mingi hullu asjaga tegemist olla. Siiamaani ei tea, millega tegemist oli ja vist ei tahagi teada, igal juhul võttis see puru katuse täitsa korralikult sõitma, nii, et sirgelt käimisest ei tulnud mõnda aega midagi välja, tasakaal kui selline jäi ikka alles, aga seda natukene moonutatud kujul... nii, et Eneli pakkus lausa oma tuge, et mind rikshani tagasi talutada. õnneks oli see efekt tunni aja möödudes täiesti üle läinud ja pikemaajalisi komplikatsioone sellest kontrollimatu aine tarvitamisest (loodetavasti) ei tulnud. (Taneli samm oli ikka vaga sarnane joodiku omale).
L6pp hea k6ik hea
Jah, kurb, aga tõsi, mitut vuntsidega naist sai Bikaneri tänavatel nähtud.
Esimesel päeval, kohe pärast rongi pealt maha jõudmist ronis meile külje alla üks hindu, kes pakkus meile ööbimiseks oma hotelli. Meie olime alguses skeptilised, eriti Eneli, kes traditsiooniliselt arvas, et me võiksime selle venna maha raputada. Lõpuks, olles näinud, et raudteejaama äärsed hotellid just päris viie tärni mõõtu välja ei andnud (kui tuba vaatama läksime, keerati telekas hästi valjuks, et me ei kuuleks tänavalt ja raudteelt tulevat müra), siis otsustasime, et vaatame, mida mees meile siis pakub. Ja pakkus ta meile head kraami, pole midagi öelda... 150 ruupia eest täitsa viisakas tuba. Lõime käed ja tellisime kohvi (musta värvi vedelik, meenutas kergelt viljakohvi maitset aastate tagant) ning hotelliomanik hakkas meile kaamlisafarit pähe määrima, ütles, et 2000 ruupia eest saaks täitsa kobeda safari kokku panna. Kahjuks ei olnud me taibanud nii palju raha kaasa võtta, mistõttu meil ei olnud talle nii palju välja käia. Meie finantskrahhile ei teinud üldse head see, et meie vaprad kursusekorraldajad reedel raha välja ei maksnud, viitasid vihmasajule. Igatahes lõpuks jäi diil selline, et maksame 1400 ruupiat kahepäevase safari eest ja saame selle eest 6 liitrit mineraalvett ja ka süüa. Esimese päeva õhtul selgus, et mul oli rahakotis veel 20 dollarit, hea, et seda kohe ei avastanud, muidu olekski arvatavasti 2000 ruupiase retke omale saanud.
Safari pidi aset leidma meie sealviibimise teisel päeval, seega oli vaja sisustada see esimene päev, siinjuures tuli meile appi jälle hotelliomanik, kes esiteks organiseeris meile linnatuuri. Tuurile anti giidiks kaasa poiss, kes tegi oma tööd tasuta ja hea rõõmuga, sest ta vajas keelepraktikat. Poiss ei olnud suu peale kukkunud ja aus ka. Alustuseks hämmeldus ta selle peale, kui Eneli ütles, et ta oskab 3 keelt ning trumpas kohe üle – tema oskavat 14-17 keelt. Alguses võttis küll tummaks selline ülestunnistus, aga hiljem selgus, et poiss pidas keeleoskuseks mõnede sõnade tundmist – prantsuse keeles bonjour, hispaania keeles siesta jne. Kui nii mõelda, ega ma sellele kutile keeleoskuselt palju alla ei jääks. Muuhulgas oskan ka hindi keelt (namaste) ja juutide ivriiti (shalom), araabia keelest rääkimata (salaam aleikum). (Eneli- Mina voiks siia nimekirja lisada lao keelse Sabady, hiina keelse nihau ja tiibeti keelse tashi telek- niiet kahepeale annaksime kull arvestatava polugloti moodu valja) Poiss oskas ka hästi komplimente teha, kui Eneli vastas (ausalt) oma vanuse kohta, siis poiss ütles, et tema pakuks vanuseks 35. Ega minagi komplimendita jäänud, sinnamaani olin ma ära teeninud ainult positiivseid hinnanguid – „Sexiest man on earth“ või siis vähemalt „Moviestar“, siis tema arvas, et ma näen oma pool aastat lõikamata juustega välja nagu tüdruk... eks tal oli omajagu õigus ka... aga tavaliselt selliseid asju ju otse näkku ei öelda, onju? Igatahes ma pikka viha ei pidanud ja lahku läksime ikka sõpradena, väikemehe mündikollektsioon täienes Eesti 1 kroonise ning 10 ja 20 sendisega.
Pärast linnatuuri tellis hotellimees riksha, mis viis meid tutvuma kaamlite uurimiskeskusega ja ühe kohaliku ülikute matmispaigaga. Kaamlid olid toredad, muuhulgas sai näha tantsivat kaamlit, kes on mitmeid võistluseid võitnud ja ka kohaliku piirkonna kõige ilusamat naissoost kaamlit, kellel olid täpselt nii lühikesed jalad ja nii kõrge küür kui vaja. Ta oli võitnud ka iludusvõistlusi ning teeninud välja missi aunimetuse. Räägiti palju kaamlite elust ja olust, sellest, kuidas neid seemendatakse ja kuidas nad poegivad, mida ja kuidas söövad-joovad, väga hariv tunnikene oli, kaamlipiimast pidasime targemaks loobuda, ei olnud piimaisu.
Järgmiseks sihtmärgiks oli eelnimetatud ülikute matmispaik... Igav tundus, lihtsalt sambad püsti ja nimed kõrval... ühesõnaga tavaline surnuaed. Hakkasime juba peaaegu ära minema, kui kuulsime surnuaia seina tagant röökimist ja kellade helinat, läksime vaatama, milles asi. Selgus, et kohalikud pidasid surnuaia taga solgiaugu ääres festivali. Rahvasumma keskel oli käru, kus peal olid pühad pildid, rahvas laulis ja tantsis ümber selle käru. Läksime lähemale, et ka pidutujust osa saada... ega hindud eriti kadedad ei olnudki, üks mees võttis meid käekõrvale ja tiris otse rahva keskele... püha käru juurde. (Eneli- kogu seltskonna peale oli vast miski 4-5 hindi keelset laululehte, millest 2 kohe meie nina alla pisteti- tegime tarka nagu ja laulsime kaasa) Esiteks mäkerdati meie otsaesised mingisuguse punase ollusega kokku, alguses arvasime, et ju tegemist ikka verega oli, aga hilisem maitsmine seda arvamust ei kinnitanud, seda sodi määriti mulle ka kaela ja särgi peale, Eneli pääses märksa kergemalt. Kui käru juurde jõusime, pisteti meile kordamööda pihku üks kauss, mille sees oli elav tuli ja kellukene. Põleva kausiga tuli teha ringe püha pildi ees ja kellukest tuli hullumeelsuseni taguda, et kohalikke veelgi rohkem pöördesse ajada. Need rituaalid tegime ausalt ära, ei tõrkunud ega midagi. Pärast kellukese intsidenti tuli üks nooremat sorti härrasmees mu juurde ja poetas mu peopesale määratlemata värvusega puru ning näitas kehakeeles, et ma peaksin selle suhu panema... Kuna ta ise ka sama puru omale ohtralt hammaste vahele ajas, siis mõtlesin, et mis seal ikka, proovin ka... kui ta ise ka sööb, siis ei saa ju mingi hullu asjaga tegemist olla. Siiamaani ei tea, millega tegemist oli ja vist ei tahagi teada, igal juhul võttis see puru katuse täitsa korralikult sõitma, nii, et sirgelt käimisest ei tulnud mõnda aega midagi välja, tasakaal kui selline jäi ikka alles, aga seda natukene moonutatud kujul... nii, et Eneli pakkus lausa oma tuge, et mind rikshani tagasi talutada. õnneks oli see efekt tunni aja möödudes täiesti üle läinud ja pikemaajalisi komplikatsioone sellest kontrollimatu aine tarvitamisest (loodetavasti) ei tulnud. (Taneli samm oli ikka vaga sarnane joodiku omale).
L6pp hea k6ik hea
tahan ka Indiasse :D väga lahe seiklus oli teil..
ei tahaks sind närvi ajada, aga ma arvan et see puru oli mingi narkootiline aine (et mitte öelda narkots :D).... ise ma ei sööks mingit puru mis mulle kuskil Aasias kätte antaks, aga okei ;)
edu teile seal edasi ! tervita Enelit Mareki (marep) poolt ;)
(edited)
(edited)
ei tahaks sind närvi ajada, aga ma arvan et see puru oli mingi narkootiline aine (et mitte öelda narkots :D).... ise ma ei sööks mingit puru mis mulle kuskil Aasias kätte antaks, aga okei ;)
edu teile seal edasi ! tervita Enelit Mareki (marep) poolt ;)
(edited)
(edited)
muuseas kunagi oli mul India kirjasõber. Elas Delhis. 8 klassis õpetati neile 5 erinevat keelt, mis olid kohustuslikud. :D
no indias ju ~1000 erinevat keelt, neid linnu ju umbes samapalju
ega eestis ka neid keeli vähe pole... setu, vene, eesti, soome, inglise, jaapani... mida sa siin ka ei kohta...
nõustun. Siin eestis jah ikka päris palju keeli. Igas kylas oma släng, rahvamurded jne. Igal inimesel ka suus keeled jne :P
Ega ma ise ka selle puru olemuse kohta endale mingeid illusioone loo... ja puru pistsin suhu alles siis, kui olin veendunud, et ka kohalik ise selle suhu pistis.
T2na pidime minema rahvusparki 88sel tiigreid vaatama... aga ei l2inud k6ik nii, nagu peab. L6puks viskas meie kursuse korraldajtel meie syydimatust k2itumisest yle ja siinne p6hiline 2ss ytles, et kui veel mingi jama meiega on, siis ta l2heb kitub India valitsusele 2ra ja meie k2est n6utakse kogu meie peale kulutatud raha sisse.
Alguses m6tlesin, et ta ajab lihtsalt pada ja tahab hirmutada, siis p2rast sain aru, et tal on vist t6si taga.
Mis reegleid siis rikkunud oleme... Ametlikult peame olema Delhis, siit lahkuda ei tohi, v2ljas oleme k2inud 5-6 korda. Hotellimehed on meie peale arvatavasti kaebamas k2inud, sest kursuse korraldaja oli meie 2raolekutega h2sti kursis. Mitu 88d pole hotellis 88binud ja ei ole kellelegi 8elnud ka, kuhu ja kui kauaks l2heme. Paar p2eva tagasi tuli siia Eneli s6branna, kes ei ole yldse selle programmiga seotud, tema elab tasuta meie hotellitoas ja s88b India valitsuse kulul koos meiega. Koolist oleme ka puudunud rohkem kui lubatud. Ehk siis oleme rikkunud vist k6iki reegleid, mis siin yldse on... varem v6i hiljem pidi see neil ju harja punaseks ajama. Nyyd siis m6tleme, mida j2rgmisel n2dalal teha... kas riskida ja minna ikkagi kolmeks koolip2evaks Delhist v2lja (Risk, et yle 70 tuhandesed koolituskulud n6utakse meilt sisse), v6i k2ia korralikult koolis. Mida teha?
T2na pidime minema rahvusparki 88sel tiigreid vaatama... aga ei l2inud k6ik nii, nagu peab. L6puks viskas meie kursuse korraldajtel meie syydimatust k2itumisest yle ja siinne p6hiline 2ss ytles, et kui veel mingi jama meiega on, siis ta l2heb kitub India valitsusele 2ra ja meie k2est n6utakse kogu meie peale kulutatud raha sisse.
Alguses m6tlesin, et ta ajab lihtsalt pada ja tahab hirmutada, siis p2rast sain aru, et tal on vist t6si taga.
Mis reegleid siis rikkunud oleme... Ametlikult peame olema Delhis, siit lahkuda ei tohi, v2ljas oleme k2inud 5-6 korda. Hotellimehed on meie peale arvatavasti kaebamas k2inud, sest kursuse korraldaja oli meie 2raolekutega h2sti kursis. Mitu 88d pole hotellis 88binud ja ei ole kellelegi 8elnud ka, kuhu ja kui kauaks l2heme. Paar p2eva tagasi tuli siia Eneli s6branna, kes ei ole yldse selle programmiga seotud, tema elab tasuta meie hotellitoas ja s88b India valitsuse kulul koos meiega. Koolist oleme ka puudunud rohkem kui lubatud. Ehk siis oleme rikkunud vist k6iki reegleid, mis siin yldse on... varem v6i hiljem pidi see neil ju harja punaseks ajama. Nyyd siis m6tleme, mida j2rgmisel n2dalal teha... kas riskida ja minna ikkagi kolmeks koolip2evaks Delhist v2lja (Risk, et yle 70 tuhandesed koolituskulud n6utakse meilt sisse), v6i k2ia korralikult koolis. Mida teha?
ma arvan, et olete juba piisavalt lõbutsenud, nüüd võiks vähe koolis ka käia. Mõelge ka teiste Eestleste peale, kes Indiasse kandideerivad :)
kui hästi läheb, siis järgmisel aastal tahaks ka kandideerida