Subpage under development, new version coming soon!
Topic closed!!!
Subject: Reisikiri - India
Väga kenasti. Aga asi võiks Taneli poolt trükki saada küll.
Tanel [del] to
Endla
Ei ole veel p2ris jokk... Kuigi olen praegu juba Eestis tagasi, on veel mitu-mitu huvitavat lugu pajatamata ja ka kokkuv6tted tegemata. Viimased n2dalad Indias m88dusid sellise hullumeelse kiirusega, et ei j6udnud lihtsalt muljetada.
V2ikene eelvaade - Vaatamata kursusekorraldajate manitsustele puudusime veel kaks p2eva koolist ja s6itsime yle 500 kildi Delhist v2lja Udaipuri, enne seda k2isime Agras ja Jaipuris korraldajate tiiva all. M6lemast tuleb yks jutukene, mis kindlasti mitte igav ei saa olema.
P.S. Eestlaste maine suutsime ikka k6rgel hoida... korraldajad s6brunesid meiega ja leebusid l6pupeo tantsup6randal kordasaadetud v2gitegude t6ttu:) Ytlesid, et vaatamata m6ningastele probleemidele on ikka tore, et ka eestlased siin kursusel osalevad:) Sertifikaatide k2ttesaamisel sosistas keegi ylemus mulle k6rva, et India saatkond Soomes, kes ka eestlaste asju koordineerib, olevat eestlastele kohti juurde palunud, et siis k6ik taotlusi täitma: http://itec.nic.in/form.htm
P.P.S Alles praegu avastasin, et kasutan ikka täpitähtede asemel kahtesid ja kaheksaid, selle õudsa harjumuse peaks küll välja harjutama:)
T
V2ikene eelvaade - Vaatamata kursusekorraldajate manitsustele puudusime veel kaks p2eva koolist ja s6itsime yle 500 kildi Delhist v2lja Udaipuri, enne seda k2isime Agras ja Jaipuris korraldajate tiiva all. M6lemast tuleb yks jutukene, mis kindlasti mitte igav ei saa olema.
P.S. Eestlaste maine suutsime ikka k6rgel hoida... korraldajad s6brunesid meiega ja leebusid l6pupeo tantsup6randal kordasaadetud v2gitegude t6ttu:) Ytlesid, et vaatamata m6ningastele probleemidele on ikka tore, et ka eestlased siin kursusel osalevad:) Sertifikaatide k2ttesaamisel sosistas keegi ylemus mulle k6rva, et India saatkond Soomes, kes ka eestlaste asju koordineerib, olevat eestlastele kohti juurde palunud, et siis k6ik taotlusi täitma: http://itec.nic.in/form.htm
P.P.S Alles praegu avastasin, et kasutan ikka täpitähtede asemel kahtesid ja kaheksaid, selle õudsa harjumuse peaks küll välja harjutama:)
T
Hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama oma India juttudega. kahjuks on töö päris palju aega nõudnud ja ma ei ole saanud kõiki asju kirja panna... panen siia väikese jutu sellest, kuidas kursuse korraldajad meile Potjomkini küla meenutava reisi kokku panid Agras ja Jaipuris.
Jutt on suures osas kirjutatud Eneli poolt, minu poolt lisatud tekst on sulgudes... Ei ole ju mõtet kirjutamisel topelttööd teha. Seega... kui loete siit mingit naiselikku juttu shoppamisest ja kurat teab, millest veel, siis see ei ole minu kirjutatud:)
--------------------------------------
Seljataga on pikk nadalavahetus. Koige pealt kaisime 3 paevasel kooli poolt korraldatud tuuril (india golden triangle- delhi, agra ja jaipur) ning seejarel 2 paevasel ise korraldatud salajasel valjasoidul, sest ametlikult ei tohi me Delhist lahkuda, aga kogu viie nadala jooksul oleme vaid uhe nadalavahetuse India pealinnas veetnud. Otseselt pole koolist luba kusinud, vaid lihtsalt oleme oelnud hotellis, et paar paeva meid pole. Koik olid rahul ja suuremaid probleeme pole olnud. Seevastu suutsime kooli bossil harja punaseks ajada avaldusega, kus kusisime luba ametlikult paar paeva ringi seigelda. Tuhisest paberilipakast tekkis nii suur tuli, et Vikas (kooli suurim ulemus) soimas esmalt telefoni teel labi Taneli ja seejarel minu takkapihta. Ametlikku luba ei saanud ja sinna tuurile minnes olime juba vaga halvas kirjas- kartsime halvimat. Kohe esimesel hommikul tuli suur ulemus isiklikult meiega pragama nagu meil poleks eelmisest korrast veel kullalt. Minul kukkus suda saapasaarde ning
toenaoliselt olin nii sugavalt onnetu naoga, et Vikasel hakkas minust kahju ja mille peale ta murelikult utles, et tegelikult pole ju mitte midagi lahti. Koik on hasti. Happy? Nagu ikka hindudel kombeks kusida. Parast seda sundmust oleme suurimad sobrad- nii jubedalt kahepalgelised on need hindud. Ohtuti soime uhes lauas, tantsisime koos ja muidu kais ulihoolitseva ja lipitseva naoga ringi.
Ahjaa tegelikult saime muudki ponevat teada- no naiteks seda, et see kolmepaevane tuur maksab 10 000 ruupiat, mis uletab keskmise hindu kuusissetuleku naiteks ligi seitsmekordselt ja meie 6 nadalane oppetoo maksab India valitsusele 3000 dollarit + soidukulud, mis meil on orienteeruvalt 2600 dollarit. Nii kohutavalt suur summa, et selle peale ei taha mitte moeldagi. Uhe kurva loo Moskva neljast stipendiaadist raakis ka, kes soitsid valitsuse kulul Indiasse ning seejarel kadusid kaheks nadalaks reisima. Kui valja ilmusid, siis pandi nad lennukile ja nouti kogu raha tagasi. Vot nende venelaste nahas kull olla ei tahaks. Tanel hirmutab mind ikka ja jalle sama faktiga kui hakkan liiga lennukatest reisiplaanidest unistama.
Kooli poolt korraldatud tuuril poputati meid isegi uleliia. Bussid olid Volvo viimane mall (kuigi muidu on siin vaid kohalikud TATA bussid), bussis serveeriti midagi vahetpidamata ja telekast naidati tundide viisi (mottetud) bollywoodi filme. Minu laheduses istus uks Afganistaani tudruk, kes mulle siis natuke ka filmide sisu seletas, sest india filmid olla ka tema kodumaal aarmiselt populaarsed. (Tanel – Viimasena pandi siis peale film, mida v6is natukenegi vaadata – Tegemist oli m2ruli/romantilise draamaga, mille tegevus toimus Venemaal. Palju oli venekeelset ropendamist, mille peale pool bussi – need, kes vene keelt oskasid - naersid v6i ahhetasid, teine pool aga m6istmatult vaatas, milles nali oli. Igatahes oli seal filmis mingit tegevust, mitte nagum6nes teises filmis, mis j2id ainult seet6tt meelde, et selles m2ngis Miss Maailm.) Sooma viidi meid koige vingematesse kohtadesse ja oobisime viie tarni hotellides (ka euroopa moistes). Sookide valik vottis silme eest kirjuks ja ohtuti korraldati meile koige uhkemates banketisaalides pidu, mis oma suurejoonelisesus ei jaaks alla isegi Oscari galale. (Tanel – selle peo kohta... alguses kui sisse astusime, tunduski nii, et oleme sattunud kuhugile gaalale, niipea aga kui muusika m2ngima pandi, muutus see koht justkui tavaliseks diskosaaliks a’ la Dekoltee, selline ruumi ebaotstarbekas kasutamine tundus suht m6ttetu, samas tundub m6ttetu kogu meie peale raha kulutamine... milleks on vaja Indiast luua mingit ilusat pilti, panna pysti Potjomkini kyla... lihtsalt hea mulje loomiseks kulutati ikka naeruv22rselt palu raha, India valitsus v6iks odavamaid mainekujundusprojekte v2lja m6elda.) Poputasime end hotelli spas ja tundsime end kallite ja noudlike kulalistena. Uhesonaga valise sara pealt ei hoitud kull mitte uhtegi ruupiat kokku. Kui ei teaks, siis voikski arvata, et selline ongi toeline India.
Muidu oli see tuur usna talumatu ja vasitav. Meie opingukaaslased (valdavalt vaesetest vennasvabariikidest) sattusid igast ilusast kohast nii suurde vaimustusse, et igast poosast, igast lookas lauast, igast basseinist, igast hoonest pidid vahemalt 10 pilti tegema ning seoses sellega lagunes koost meie esialgne reisigraafik ja paris palju olulist jai nagemata. Sellest on aarmiselt kahju. (Tanel – kui tavaliselt paistavad piltide kl6psimisega silma jaapanlased, siis meie reisil olid selle ala kangelasteks usbekk, kasahh ja tadzhikk, kes k2isid ringi nagu kolm p6rsakest ja muudkui kl6psutasid teineteisest pilte. Taj Mahali juures oli vaja teha fotomontaazhe, kus h6redate vuntsidega tadzhikk hoidis Taj Mahali tipust kinni v6i seda kaunist ehitist oma k2e peal. Usbekk kl6psis pilte ja kasahh seletas kymneid kordi, et selline pildistamisviis on tema idee. Iga ehitise juures ootasime isehakanud fotograafe j2rele. K2ige parem oli mu meelest Fatehpur Sikri templi juures toimunu – k6ik istusid
juba bussis ja ootasid kui meie jutu kolm p6rsakest tulid m88da templi umbes kahesajaastmelist treppi allapoole ja tegid iga astme peal v2hemalt yhe pildi, ise samal ajal pidevalt kohti ja vaatenurki vahetades. Kasahhil oli ka videokaamera, millega j22dvustati k6ik see pildistamine... 2kki panevad siis kokku mingi behind the scenes l6igu, mis pajatab fotode synnist.
Samuti ei jaetud meid hetkeksi omapead s.t. giid plaksutas pidevalt kasi ja hoikas- rajasthan group, please move. 120 inimest uhes tempos ja uhes suunas liikuma saada on koigile suur valjakutse. Eriti mulle, kes on harjunud omas tempos ja oma tahtmise jargi maailma avastama. (Tanel - Selline tagant utsitamine, pidev venitamine ja fotograafiagurmaanide j2rele ootamine t2hendas seda, et paljud asjad j2idki n2gemata v6i tiriti meid m6nest kohast nii kiiresti l2bi, et ei j6udnud aimatagi, mis see oli v6i mida kujutama peaks. Kui meil siin seoses ebaregulaarse koolisk2imisega probleeme ei oleks olnud, siis oleks v6inud ju v2ikese skandaalikesegi korraldada... et oleks tahtnud just yhte v6i teist asja n2ha, mida meile ei n2idatud, aga igaks juhuks hoidsime suu kinni, et mitte korraldajatel harja veel punasemaks ajada. Eneli m6ned v2ikese ulatusega skandaali ikkagi tekitas... ntx kui meie l6una 4 tundi edasi lykati, siis n6udis syya, mispeale lubati, et saad-saad, varsti saad. Tegelikult
hoolitses ta rohkem vist ikkagi selle eest, et ma n2lga ei sureks, kuna hommikus88gile j2in hiljaks ja toitusin ainult j22nustest. Ise eeldasin, et kannatan need paar tundi 2ra, aga Fatehpur Sikri templi ees hakkas n2lg juba silman2gemist 2ra v6tma. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem – templiv2ravas istus vanamees, kes myys pirukaid – ostsime siis m6lemad kaks munapirukat. Meie ostmisprotsessi n2gi pealt yks giididest, kes sellise teguviisi peale p2ris 2ra ehmus ja hakkas k2tega vehkides meie poole jooksma, karjudes:”It’ s not hygienic!” Kohale j6udes yritas ta ostu takistada, rebides Eneli k2est raha ja korrutades, et see pirukas ei ole hygieeniline. Meie kahe j6ud k2is sellest daamist aga yle ja ikkagi ostsime need pirukad, eeldades, et igal juhul on see sealsamas v2rskelt valmistatud pirukas ohutum kui mingi restoranitoit, mis on tykk aega palavas k88gis seisnud ja s88jaid oodanud. J2rgmisel p2eval oli mul kyll paha olla, aga ma arvan ikka, et need munapirukad selle p6hjustajaks ei olnud, kuna j2rgmisel p2eval oli meeste tualetis ikka p2ris pikk j2rjekord just selliste kabiinide uste taga, mis viitasid v6imalikele k6huh2dadele... arvatavasti ei olnud siis m6ni restoranitoit k6ige hygieenilisem:)
Teine skandaal oli seoses shoppamisega – Enelil oli kindlasti vaja shoppama minna... v6i siis tegelikult Udaipuri rongipileteid ostma kui aus olla ja v6ttis siis yhe giidi ette kysides, millal shopata saab. Vastuseks tuli, et saad-saad, 2ra muretse. Eneli soovis ikkagi kinnitust esitades kuldse kysimuse: ”Promise?”. Selle peale antud vastus: ”Hindu Promise” ei olnud kyll see, mis eriti kindlust oleks sisendanud, ma vist polegi varem kohanud nii palju inimesi, kes tulevad ja sulle lihtsalt n2kku valetavad, eriti n2eb seda raudteejaama ja hotellide l2histel, kus aetakse selliseid muinasjutte suust v2lja, et ei teagi, kas naerda v6i nutta. N2iteks rongijaama minnes ei ole v6imalik minna pileteid ostma, sest s6na otseses m6ttes on Sul inimmyyr ees, kes ei lase sind lihtsalt leti ette, peamised jututeemad on see, et kassad on ainult hindudele ja see, et turismiofficeis saad oma piletiasjad korda ajada. Igatahes Eneli sai l6puks oma shoppamise mingis eriti hullus kohas, kus k6ikidele
hindadele oli yks null l6ppu kirjutatud... raamatud maksid tuhandeid ja t2iesti m6ttetud v2ikesed kujukesed kymneid tuhandeid. S2h sulle siis hindu promise’it.
Ainult Taj Mahalis anti meile natuke oma aega, mis loppes sellega, et koik koheselt laiali jooksid. Meie samuti, aga lopuks hakkas info puudus hairima. Esialgu pinnisime uht opetajat oma loputute kusimustega ning parast sorkisime kahekesi giidi sabas. Arvan, et saime oluliselt rohkem teada kui teised. (Tanel – kuidagi jama oli jah ringi k2ia ja vaadata yht asja ja teist asja, samas aru saamata, millega siis tegu on. Giid aitas meid 6nneks h2dast v2lja, r22kis sellest, kelle kirstud seal hoones sees on ja ka saamisloost, sellest, kuidas k6ikidel hoone ehiotuses osalejatel raiuti p2rast selle valmimist n2pud maha, et nad ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist valmis meisterdada ja ka sellest, et Taj Mahali pysti pannud valitsejal oli plaan endale hauakambriks ehitada Taj Mahali koopia aga seekord mustast marmorist. See plaan ei l2inud kahjuks l2bi, sest tema poeg ei sallinud sellist raha kulutamist, pistis isa vangi ja nii j2igi ilus plaan mustast marmorist maja ehitamise kohta katki.
Usbekk r22kis mulle juba esimesel koolip2eval, et tegelikult ehitasid Taj Mahali hoopis tema rahvuse esindajad. Taji juurde j6udes oli jutt juba selline, et k6ik templid, mida me teel Agrasse n2gime, on usbekkide ehitatud... noogutasin siis peaga ja muigasin heatahtlikult... jajah Dimka, ehitasid kyll usbekid jah. Tegelikult ma ju ei tea, 2kki ehitasidki?)
(Tanel - Enam v2hem 6igel ajal j6udsime Delhisse tagasi – j6udsime veel k2ia hotellis ytlemas, et nad meid j2lle m6nda p2eva ei n2e ja siis hopsti Udaipuri rongi peale.)
(edited)
Jutt on suures osas kirjutatud Eneli poolt, minu poolt lisatud tekst on sulgudes... Ei ole ju mõtet kirjutamisel topelttööd teha. Seega... kui loete siit mingit naiselikku juttu shoppamisest ja kurat teab, millest veel, siis see ei ole minu kirjutatud:)
--------------------------------------
Seljataga on pikk nadalavahetus. Koige pealt kaisime 3 paevasel kooli poolt korraldatud tuuril (india golden triangle- delhi, agra ja jaipur) ning seejarel 2 paevasel ise korraldatud salajasel valjasoidul, sest ametlikult ei tohi me Delhist lahkuda, aga kogu viie nadala jooksul oleme vaid uhe nadalavahetuse India pealinnas veetnud. Otseselt pole koolist luba kusinud, vaid lihtsalt oleme oelnud hotellis, et paar paeva meid pole. Koik olid rahul ja suuremaid probleeme pole olnud. Seevastu suutsime kooli bossil harja punaseks ajada avaldusega, kus kusisime luba ametlikult paar paeva ringi seigelda. Tuhisest paberilipakast tekkis nii suur tuli, et Vikas (kooli suurim ulemus) soimas esmalt telefoni teel labi Taneli ja seejarel minu takkapihta. Ametlikku luba ei saanud ja sinna tuurile minnes olime juba vaga halvas kirjas- kartsime halvimat. Kohe esimesel hommikul tuli suur ulemus isiklikult meiega pragama nagu meil poleks eelmisest korrast veel kullalt. Minul kukkus suda saapasaarde ning
toenaoliselt olin nii sugavalt onnetu naoga, et Vikasel hakkas minust kahju ja mille peale ta murelikult utles, et tegelikult pole ju mitte midagi lahti. Koik on hasti. Happy? Nagu ikka hindudel kombeks kusida. Parast seda sundmust oleme suurimad sobrad- nii jubedalt kahepalgelised on need hindud. Ohtuti soime uhes lauas, tantsisime koos ja muidu kais ulihoolitseva ja lipitseva naoga ringi.
Ahjaa tegelikult saime muudki ponevat teada- no naiteks seda, et see kolmepaevane tuur maksab 10 000 ruupiat, mis uletab keskmise hindu kuusissetuleku naiteks ligi seitsmekordselt ja meie 6 nadalane oppetoo maksab India valitsusele 3000 dollarit + soidukulud, mis meil on orienteeruvalt 2600 dollarit. Nii kohutavalt suur summa, et selle peale ei taha mitte moeldagi. Uhe kurva loo Moskva neljast stipendiaadist raakis ka, kes soitsid valitsuse kulul Indiasse ning seejarel kadusid kaheks nadalaks reisima. Kui valja ilmusid, siis pandi nad lennukile ja nouti kogu raha tagasi. Vot nende venelaste nahas kull olla ei tahaks. Tanel hirmutab mind ikka ja jalle sama faktiga kui hakkan liiga lennukatest reisiplaanidest unistama.
Kooli poolt korraldatud tuuril poputati meid isegi uleliia. Bussid olid Volvo viimane mall (kuigi muidu on siin vaid kohalikud TATA bussid), bussis serveeriti midagi vahetpidamata ja telekast naidati tundide viisi (mottetud) bollywoodi filme. Minu laheduses istus uks Afganistaani tudruk, kes mulle siis natuke ka filmide sisu seletas, sest india filmid olla ka tema kodumaal aarmiselt populaarsed. (Tanel – Viimasena pandi siis peale film, mida v6is natukenegi vaadata – Tegemist oli m2ruli/romantilise draamaga, mille tegevus toimus Venemaal. Palju oli venekeelset ropendamist, mille peale pool bussi – need, kes vene keelt oskasid - naersid v6i ahhetasid, teine pool aga m6istmatult vaatas, milles nali oli. Igatahes oli seal filmis mingit tegevust, mitte nagum6nes teises filmis, mis j2id ainult seet6tt meelde, et selles m2ngis Miss Maailm.) Sooma viidi meid koige vingematesse kohtadesse ja oobisime viie tarni hotellides (ka euroopa moistes). Sookide valik vottis silme eest kirjuks ja ohtuti korraldati meile koige uhkemates banketisaalides pidu, mis oma suurejoonelisesus ei jaaks alla isegi Oscari galale. (Tanel – selle peo kohta... alguses kui sisse astusime, tunduski nii, et oleme sattunud kuhugile gaalale, niipea aga kui muusika m2ngima pandi, muutus see koht justkui tavaliseks diskosaaliks a’ la Dekoltee, selline ruumi ebaotstarbekas kasutamine tundus suht m6ttetu, samas tundub m6ttetu kogu meie peale raha kulutamine... milleks on vaja Indiast luua mingit ilusat pilti, panna pysti Potjomkini kyla... lihtsalt hea mulje loomiseks kulutati ikka naeruv22rselt palu raha, India valitsus v6iks odavamaid mainekujundusprojekte v2lja m6elda.) Poputasime end hotelli spas ja tundsime end kallite ja noudlike kulalistena. Uhesonaga valise sara pealt ei hoitud kull mitte uhtegi ruupiat kokku. Kui ei teaks, siis voikski arvata, et selline ongi toeline India.
Muidu oli see tuur usna talumatu ja vasitav. Meie opingukaaslased (valdavalt vaesetest vennasvabariikidest) sattusid igast ilusast kohast nii suurde vaimustusse, et igast poosast, igast lookas lauast, igast basseinist, igast hoonest pidid vahemalt 10 pilti tegema ning seoses sellega lagunes koost meie esialgne reisigraafik ja paris palju olulist jai nagemata. Sellest on aarmiselt kahju. (Tanel – kui tavaliselt paistavad piltide kl6psimisega silma jaapanlased, siis meie reisil olid selle ala kangelasteks usbekk, kasahh ja tadzhikk, kes k2isid ringi nagu kolm p6rsakest ja muudkui kl6psutasid teineteisest pilte. Taj Mahali juures oli vaja teha fotomontaazhe, kus h6redate vuntsidega tadzhikk hoidis Taj Mahali tipust kinni v6i seda kaunist ehitist oma k2e peal. Usbekk kl6psis pilte ja kasahh seletas kymneid kordi, et selline pildistamisviis on tema idee. Iga ehitise juures ootasime isehakanud fotograafe j2rele. K2ige parem oli mu meelest Fatehpur Sikri templi juures toimunu – k6ik istusid
juba bussis ja ootasid kui meie jutu kolm p6rsakest tulid m88da templi umbes kahesajaastmelist treppi allapoole ja tegid iga astme peal v2hemalt yhe pildi, ise samal ajal pidevalt kohti ja vaatenurki vahetades. Kasahhil oli ka videokaamera, millega j22dvustati k6ik see pildistamine... 2kki panevad siis kokku mingi behind the scenes l6igu, mis pajatab fotode synnist.
Samuti ei jaetud meid hetkeksi omapead s.t. giid plaksutas pidevalt kasi ja hoikas- rajasthan group, please move. 120 inimest uhes tempos ja uhes suunas liikuma saada on koigile suur valjakutse. Eriti mulle, kes on harjunud omas tempos ja oma tahtmise jargi maailma avastama. (Tanel - Selline tagant utsitamine, pidev venitamine ja fotograafiagurmaanide j2rele ootamine t2hendas seda, et paljud asjad j2idki n2gemata v6i tiriti meid m6nest kohast nii kiiresti l2bi, et ei j6udnud aimatagi, mis see oli v6i mida kujutama peaks. Kui meil siin seoses ebaregulaarse koolisk2imisega probleeme ei oleks olnud, siis oleks v6inud ju v2ikese skandaalikesegi korraldada... et oleks tahtnud just yhte v6i teist asja n2ha, mida meile ei n2idatud, aga igaks juhuks hoidsime suu kinni, et mitte korraldajatel harja veel punasemaks ajada. Eneli m6ned v2ikese ulatusega skandaali ikkagi tekitas... ntx kui meie l6una 4 tundi edasi lykati, siis n6udis syya, mispeale lubati, et saad-saad, varsti saad. Tegelikult
hoolitses ta rohkem vist ikkagi selle eest, et ma n2lga ei sureks, kuna hommikus88gile j2in hiljaks ja toitusin ainult j22nustest. Ise eeldasin, et kannatan need paar tundi 2ra, aga Fatehpur Sikri templi ees hakkas n2lg juba silman2gemist 2ra v6tma. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem – templiv2ravas istus vanamees, kes myys pirukaid – ostsime siis m6lemad kaks munapirukat. Meie ostmisprotsessi n2gi pealt yks giididest, kes sellise teguviisi peale p2ris 2ra ehmus ja hakkas k2tega vehkides meie poole jooksma, karjudes:”It’ s not hygienic!” Kohale j6udes yritas ta ostu takistada, rebides Eneli k2est raha ja korrutades, et see pirukas ei ole hygieeniline. Meie kahe j6ud k2is sellest daamist aga yle ja ikkagi ostsime need pirukad, eeldades, et igal juhul on see sealsamas v2rskelt valmistatud pirukas ohutum kui mingi restoranitoit, mis on tykk aega palavas k88gis seisnud ja s88jaid oodanud. J2rgmisel p2eval oli mul kyll paha olla, aga ma arvan ikka, et need munapirukad selle p6hjustajaks ei olnud, kuna j2rgmisel p2eval oli meeste tualetis ikka p2ris pikk j2rjekord just selliste kabiinide uste taga, mis viitasid v6imalikele k6huh2dadele... arvatavasti ei olnud siis m6ni restoranitoit k6ige hygieenilisem:)
Teine skandaal oli seoses shoppamisega – Enelil oli kindlasti vaja shoppama minna... v6i siis tegelikult Udaipuri rongipileteid ostma kui aus olla ja v6ttis siis yhe giidi ette kysides, millal shopata saab. Vastuseks tuli, et saad-saad, 2ra muretse. Eneli soovis ikkagi kinnitust esitades kuldse kysimuse: ”Promise?”. Selle peale antud vastus: ”Hindu Promise” ei olnud kyll see, mis eriti kindlust oleks sisendanud, ma vist polegi varem kohanud nii palju inimesi, kes tulevad ja sulle lihtsalt n2kku valetavad, eriti n2eb seda raudteejaama ja hotellide l2histel, kus aetakse selliseid muinasjutte suust v2lja, et ei teagi, kas naerda v6i nutta. N2iteks rongijaama minnes ei ole v6imalik minna pileteid ostma, sest s6na otseses m6ttes on Sul inimmyyr ees, kes ei lase sind lihtsalt leti ette, peamised jututeemad on see, et kassad on ainult hindudele ja see, et turismiofficeis saad oma piletiasjad korda ajada. Igatahes Eneli sai l6puks oma shoppamise mingis eriti hullus kohas, kus k6ikidele
hindadele oli yks null l6ppu kirjutatud... raamatud maksid tuhandeid ja t2iesti m6ttetud v2ikesed kujukesed kymneid tuhandeid. S2h sulle siis hindu promise’it.
Ainult Taj Mahalis anti meile natuke oma aega, mis loppes sellega, et koik koheselt laiali jooksid. Meie samuti, aga lopuks hakkas info puudus hairima. Esialgu pinnisime uht opetajat oma loputute kusimustega ning parast sorkisime kahekesi giidi sabas. Arvan, et saime oluliselt rohkem teada kui teised. (Tanel – kuidagi jama oli jah ringi k2ia ja vaadata yht asja ja teist asja, samas aru saamata, millega siis tegu on. Giid aitas meid 6nneks h2dast v2lja, r22kis sellest, kelle kirstud seal hoones sees on ja ka saamisloost, sellest, kuidas k6ikidel hoone ehiotuses osalejatel raiuti p2rast selle valmimist n2pud maha, et nad ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist valmis meisterdada ja ka sellest, et Taj Mahali pysti pannud valitsejal oli plaan endale hauakambriks ehitada Taj Mahali koopia aga seekord mustast marmorist. See plaan ei l2inud kahjuks l2bi, sest tema poeg ei sallinud sellist raha kulutamist, pistis isa vangi ja nii j2igi ilus plaan mustast marmorist maja ehitamise kohta katki.
Usbekk r22kis mulle juba esimesel koolip2eval, et tegelikult ehitasid Taj Mahali hoopis tema rahvuse esindajad. Taji juurde j6udes oli jutt juba selline, et k6ik templid, mida me teel Agrasse n2gime, on usbekkide ehitatud... noogutasin siis peaga ja muigasin heatahtlikult... jajah Dimka, ehitasid kyll usbekid jah. Tegelikult ma ju ei tea, 2kki ehitasidki?)
(Tanel - Enam v2hem 6igel ajal j6udsime Delhisse tagasi – j6udsime veel k2ia hotellis ytlemas, et nad meid j2lle m6nda p2eva ei n2e ja siis hopsti Udaipuri rongi peale.)
(edited)
oh... lugesin läbi...
oleks tahtnud ka viie tärni hotellis olla:)
oleks tahtnud ka viie tärni hotellis olla:)
ise loen ka homme..kui aega on...peaks magama minema:)
Lõpetan oma reisikirja ära. Loodetavasti pakkus teile ka pinget. Üks jupikene nendest seiklustest avaldatakse homme Äripäeva nädalalõpu lisas. Seal aga on üsna lühikene lookene ainult... Delhist. Samas lehes on plaanis ka tulevikus samal teemal mõned jutukesed kirjutada:)
Aga asja juurde siis:
Eelviimasel Indias viibimise päeval korraldati stipendiaatidele uhke vastuvõtt. Nii luksuslik, et seda pole mõtet isegi kirjeldama hakata. Koolist anti tähtsündmuseks vaba päev, mille sisustamise peamiselt shoppamisega. Õhtuks olime aga nii väsind, et oleks kasvõi koheselt viie tärni hotelli mõnel pehmel diivanil magama keeranud. Lisaks oli mul 38,6 palavik ja kurk selline, et ei saanud korralikult süüa ning seega ei esinenud eestlased viimasel peol väga energiliselt. Selle eest saime paar korda heatahtlikult pragada, sest tundub, et varasemad eestlastest osalejad on kohalikele väga hea mulje jätnud. Pärast selliseid tähelepanujuhtimisi ei jäänud meilgi muud üle kui tantsupõrandat vallutama minna ja tuleb tunnistada, et arvestades asjaolusid tuli meil see päris hästi välja
Kohale oli tulnud rohkelt tähtsaid tegelasi, kelle tiitlid ja ametinimetused olid nii pikad, et meelde küll ei jäänud mitte ühtegi, kohaliku välisministeeriumi kõrge ametnik ütles meile diplomeid üle andes, et neil on ülimalt hea meel eestlasi tervitada ja eestlaste hulgas on kursus sel sügisel nii populaarseks muutunud, et talle helistati paar päeva tagasi Helsingi saatkonnast ning paluti eestlastele kohti juurde :))
Lõppkokkuvõttes läks meil kursuse korraldajatega ikkagi hästi – kui vahepeal jäi mulje, et oleme oma pidevate linnast väljaskäikude ja muude probleemidega vindi üle keeranud, siis lõpuks selgus, et nii hull ikka asi pole. Arvatavasti olid inimesed lihtsalt õnnelikud selle üle, et me olime kogu nendest seiklustest terve nahaga välja tulnud ega neile mingeid suuremaid probleeme tekitanud. See, et me lõppudelõpuks hindudega ikkagi sõpradena lahku läksime, tulenes suures osas arvatavasti ka sellest, et me Eneliga kumbki ei ole suu peale kukkunud ja oskame oma tegudele ka mingeid adekvaatseid põhjendusi tuua või siis jutu valusatelt teemadelt oskuslikult mujale suunata:)
Pärast rohkem kui 30 h tunnist reisi (tagasi lendasime Delhi- Mumbay- London- Helsinki- Tallinn) jõudsime õnnelikult koju. Ja seekord ei läinud isegi pagas kaduma. Tagasitee oli väga imelik, ei jõudnud kohale, et India on selleks korraks läbi, karm ärkamine tuli Heathrow lennujaamas lennuki pealt maha astudes – külm oli. Kuigi väljas võis olla 15 kraadi sooja, tundus see nii külmana, et ei saanud üldse olla. Poolteist kuud neljakümnekraadises kliimas viibides oli ikkagi oma jälje jätnud – nii füüsisele kui psüühikasse.
Esimene päev tagasi Tallinnas - tühjad tänavad, rahu, vaikus ning mitte ühtegi inimest. Mitte ühtegi. Tänavad olid puhtad ja ei ühtegi tossavat transpordivahendit, lehma, kaamlit ega elevanti. Indias ei juhtunud seda mitte kunagi, et silmapiiril poleks kümneid, kui mitte sadu või tuhandeid inimesi. Indias liikus isegi kõrbes rohkem rahvast kui pühapäeval Tallinna tänavatel. Ja liiklus oli täiesti olematu ja keegi ei lasknud signaali ja need vähesed inimesed, kes tänaval olid ei pühendanud mulle ainsatki pilku. See kõik oli kuidagi harjumatu ja mõnes mõttes ka kurb… kes siis tahaks staariseisusest nii lihtsalt loobuda. Tundsin end nagu tõsieluseriaali tegelaskuju, kelle kuulsus saab otsa ühes seriaali lõppemisega.
Lõppudelõpuks võib öelda, et India pani päris kõva paugu kogu mu mõttemaailmale, paljusid asju näen hoopis teises valguses kui varem, loodan, et see on positiivne. Igal juhul ei lähe see reis kunagi meelest ja miski justkui kisub sinna tagasi... Nii, et ei imestaks sugugi kui mõne aja pärast puhun teemale jälle elu sisse ja pajatan koha pealt uusi lugusid kõrvapuhastajatest, kerjustest, plätuviksijatest, kaamlitest, tualettpaberist ja millest kõigest veel:)
Aga asja juurde siis:
Eelviimasel Indias viibimise päeval korraldati stipendiaatidele uhke vastuvõtt. Nii luksuslik, et seda pole mõtet isegi kirjeldama hakata. Koolist anti tähtsündmuseks vaba päev, mille sisustamise peamiselt shoppamisega. Õhtuks olime aga nii väsind, et oleks kasvõi koheselt viie tärni hotelli mõnel pehmel diivanil magama keeranud. Lisaks oli mul 38,6 palavik ja kurk selline, et ei saanud korralikult süüa ning seega ei esinenud eestlased viimasel peol väga energiliselt. Selle eest saime paar korda heatahtlikult pragada, sest tundub, et varasemad eestlastest osalejad on kohalikele väga hea mulje jätnud. Pärast selliseid tähelepanujuhtimisi ei jäänud meilgi muud üle kui tantsupõrandat vallutama minna ja tuleb tunnistada, et arvestades asjaolusid tuli meil see päris hästi välja
Kohale oli tulnud rohkelt tähtsaid tegelasi, kelle tiitlid ja ametinimetused olid nii pikad, et meelde küll ei jäänud mitte ühtegi, kohaliku välisministeeriumi kõrge ametnik ütles meile diplomeid üle andes, et neil on ülimalt hea meel eestlasi tervitada ja eestlaste hulgas on kursus sel sügisel nii populaarseks muutunud, et talle helistati paar päeva tagasi Helsingi saatkonnast ning paluti eestlastele kohti juurde :))
Lõppkokkuvõttes läks meil kursuse korraldajatega ikkagi hästi – kui vahepeal jäi mulje, et oleme oma pidevate linnast väljaskäikude ja muude probleemidega vindi üle keeranud, siis lõpuks selgus, et nii hull ikka asi pole. Arvatavasti olid inimesed lihtsalt õnnelikud selle üle, et me olime kogu nendest seiklustest terve nahaga välja tulnud ega neile mingeid suuremaid probleeme tekitanud. See, et me lõppudelõpuks hindudega ikkagi sõpradena lahku läksime, tulenes suures osas arvatavasti ka sellest, et me Eneliga kumbki ei ole suu peale kukkunud ja oskame oma tegudele ka mingeid adekvaatseid põhjendusi tuua või siis jutu valusatelt teemadelt oskuslikult mujale suunata:)
Pärast rohkem kui 30 h tunnist reisi (tagasi lendasime Delhi- Mumbay- London- Helsinki- Tallinn) jõudsime õnnelikult koju. Ja seekord ei läinud isegi pagas kaduma. Tagasitee oli väga imelik, ei jõudnud kohale, et India on selleks korraks läbi, karm ärkamine tuli Heathrow lennujaamas lennuki pealt maha astudes – külm oli. Kuigi väljas võis olla 15 kraadi sooja, tundus see nii külmana, et ei saanud üldse olla. Poolteist kuud neljakümnekraadises kliimas viibides oli ikkagi oma jälje jätnud – nii füüsisele kui psüühikasse.
Esimene päev tagasi Tallinnas - tühjad tänavad, rahu, vaikus ning mitte ühtegi inimest. Mitte ühtegi. Tänavad olid puhtad ja ei ühtegi tossavat transpordivahendit, lehma, kaamlit ega elevanti. Indias ei juhtunud seda mitte kunagi, et silmapiiril poleks kümneid, kui mitte sadu või tuhandeid inimesi. Indias liikus isegi kõrbes rohkem rahvast kui pühapäeval Tallinna tänavatel. Ja liiklus oli täiesti olematu ja keegi ei lasknud signaali ja need vähesed inimesed, kes tänaval olid ei pühendanud mulle ainsatki pilku. See kõik oli kuidagi harjumatu ja mõnes mõttes ka kurb… kes siis tahaks staariseisusest nii lihtsalt loobuda. Tundsin end nagu tõsieluseriaali tegelaskuju, kelle kuulsus saab otsa ühes seriaali lõppemisega.
Lõppudelõpuks võib öelda, et India pani päris kõva paugu kogu mu mõttemaailmale, paljusid asju näen hoopis teises valguses kui varem, loodan, et see on positiivne. Igal juhul ei lähe see reis kunagi meelest ja miski justkui kisub sinna tagasi... Nii, et ei imestaks sugugi kui mõne aja pärast puhun teemale jälle elu sisse ja pajatan koha pealt uusi lugusid kõrvapuhastajatest, kerjustest, plätuviksijatest, kaamlitest, tualettpaberist ja millest kõigest veel:)
Ahjaa, kunagi oli juttu sellest, et kas Indias ka ilusaid naisi on. Mõned filminäitlejad on täitsa pärlid igatahes: ...
Igatahes suured Tanelile, et viitsisid üles kirjutada juhtumisi. Neid kõiki oli äärmiselt huvitav lugeda ning lood kutsuvad ka end seda kultuuri kaema, kogema.
Äripäeva lugesin ka just läbi...sai ka sinu jutukest loetud...oled sa äripäeva ajakirjanik.
PS! Ma hakkan seda aktsiamängu vms. mängima. Kahe portfelliga:)
PS! Ma hakkan seda aktsiamängu vms. mängima. Kahe portfelliga:)