Subject: Reisikiri - India

Eheh, m6ne tunni p2rast l2heme vastupidiselt kursusekorraldajate keelule Delhist v2lja - Pakistani piiri l2hedale Amritsari. Seal toimub igal 6htul mingi kamm India ja Pakistani piirivalvurite vahel, mingit shoud teevad... S6idame sinna k6ige tavalisema rongiga, nii, et kaaslasteks siis nn Teise India inimesed. Mingit ööbimiskohta pole ka veel vaadanud, aga kyll me midagi leiame.

Kui elusana ja tervelt tagasi j6uan, siis hakkan raamatut kirjutama... V6i j2tan need lood oma memuaaride raamatu tarbeks?:)

mu lemmikkoht oli kõrvapuhastaja tegemised:)

tohoh, seikleja, mine himaalajasse everesti vallutama :D
ütle mõni ebaviisakas sõna mõnele pealetükkija indikale minu poolt :)
ütle et manpe sent you a word, you're an asshole :D
(edited)

miks ta nii peaks tegema ometi.. kas siis tõesti tuleb näidata Eestit ja eestlasi matsidena :(

ei :D

Kuidas nüüd täpitähtedega? Kas seda õpetatigi?

Kirjutasin wordis jutu valmis ja asendasin kahed ja kuued ä-de ja ö-dega.

Everestile ei ole plaanis veel niipea minna, mind ei lasta yle piiri, sest kursuse korraldajad said kavalusega mu käest passi kätte. Ilma selleta yle piiri kahjuks ei saa:(

aru ma ei saa, kuidas sa nii naiivselt neile selle passi andsid? sa ju lubasid, et kindlasti ei anna :)

Ei olnud ma nii naiivne midagi, lihtsalt ei osanud hindudelt igasuguseid tempe oodata. Yhel 6htul l2ksin hotelli vastuv6tust kysima, et kust 6lut saaks osta, selle peale kysiti mu k2est passi, 8eldi, et sealt oleks vaja kursuse korraldaja jaoks yht teist fikseerida. M6tlesin, et oh kui tore, et ehk tehakse lisaks s88gile ka 6lled v2lja... Aga niipea kui om apassi k2est 2ra andsin, ilmus otse kui maa alt mu jalge ette kursuse korraldaja, kes passi enda k2tte kiskus ja punuma pistis. Tagasi saime ainult passikoopiad. Hakkasin siis vinguma, eet kuulge, h2rrased, mul on ikka passi vaja... et mis siis saab kui politseinik mind t2naval kinni peab.. .mida ma siis n2itan? Passikoopiat v6i? Selle opeale oli vastu sjaatav, siin saavat k6iki asju ka passikoopiaga ajada ja nagu hiljem on selgunud, saabki. Yks p22setee oli mu arust veel, ytlesin, et passi on vaja reisitshekkide rahaks vahetamisel ka selle peale vastati, et seda saab teha passikoopiaga. Siis said mul juba argumendid vaikselt otsa ja ma ei hakanud seda passi j6uga tagasi v6tma, ega mul midagi tegemata j22, ainult see Nepaali tripp j22b arvatavasti 2ra, aga siin Indias on ka piisavalt n2ha, ma arvan.

Tegelikult yks variant on veel, ytlen hindudele, et mul on vaja kuskile saatkonda viia oma pass, et viisaasju ajada ja siis selle passiga yle piiri t6mmata, aga seda v6imalust ma veel kaalun.

Yllataval kombel ei olnudki kellelgi probleeme sellega, et me eile kursusele ei j6udnud, ka hotellimehed olid suht leeebed ja ytlesid, et kui me j2rgmine kord pikemaks ajaks jalga laseme, siis v6iks nendele enne teada anda. Amritsari kohta saadan p2rastpoole ka v2ikese jutukese, kus on j2llegi sees kriminaalne element. Nagu Endla ytles, jutud l2hevad j2rjest karmimaks ja verisemaks... Nii, et pysige lainel!:)

Amritsari l2ksime tavalise rongiga. Selleks, et rongi peale saada, tuleb teatavasti l2bida ka raudteejaam. See oli konkurentsitult suurim jaam, mida ma yldse n2inud olen, esiteks oli seal platvorme ja rööpaid palju, teiseks need rongid, mis seal seisid olid ikka korralikud kahekymnevagunilised, mitte mingid lyhikesed, nagu meil on. Perrooni peal myydi syya ja juua, ostsimegi kypsiseid, et natukene n2lga leevendada ja istusime k6ige ebapopulaarsemale pingile trepi all, sest k6ik teised kohad olid juba h6ivatud. Selgus, et see oli 6ige valik, sest niipea, kui kyopsisepakk avanes, olid platsis rotid, vahtisid kurbade silmadega otsa ja n6udsid ka syya, just nagu tuvid v6i varblased Tallinnas. Yhtegi kassi ei ole siinmail veel n2ha olnud, mist6ttu Delhi raudteejaam meenutas Naksitrallide multika teist osa, kus kassid olid linnast minema saadetud ja rottidel vaba voli.

Rongisõit oli tore, alguses istusime maha ja viskasime kotid pingi alla, et ikkagi turvaline - hoiad jalga ikka koti sanga peal ja ükski suli ei tule sult seda ära tõmbama. Mõnda aega istusime nii, aga siis avas üks sikhi vanamees vastaspingilt suu ja leidis, et me võiksime kotid oma pea kohale ülemisele narile tõsta... pidavat safe olema. Kui safe siis safe, kotid lendasid pea kohale... igaks juhuks sidusime Eneli koti nari hoidva raudlati külge kinni, oma koti viskasin sinnasamasse teise koti otsa, arvates naiivselt, et kui keegi hakkab mingeid sulitempe tegema, siis ma ju näen... või vähemalt keegi näeb ja tõstab lärmi. Enne rongi väljumist toimus suur rahvaste liikumine, meie kaheksasesse boksi sadas sisse vähemalt kümmekond kohalikku, kes kõik kilavate silmadega ringi vahtisid. Korraks tuli väikene kahtluseuss sisse, et ega nad krt õiget asja ei aja ja heitsin pilgu üles... kõik oli korras. Siis ilmus meie pinkide juurde seisma keegi eriti libe vuntsidega mees, mõtlesin, et kust küll selliseid välja võetakse ja naersin endamisi... Siin sai aga teoks vanasõna, et kes viimasena naerab jne... Korraks vaatasin igatahes aknast välja ega pannud eriti täpsemalt tähele selle venna tegusid, kes meie vastasboksi ülemistel naridel taidles, mõtlesin, et kui tal kurjad plaanid on, siis keegi ikka tähele paneb. Igatahes kui rong sõitma hakkas ja Eneli ülesse magama ronis, seda kotti seal enam ei olnud. Vanamehed vastaspingilt laiutasid ka ainult käsi, paistis, et nad tõepoolest ei näinud midagi, sest tegemist oli üsna auväärsete tegelastega, vähemalt välimuse poolest. Mis siis ikka, kui kott läinud, siis läinud, tegin väikese tiiru veel vagunis lootuses, et keegi on selle kuskile ripakile jätnud pärast taipamist, et seal midagi eriliselt väärtuslikku sees polnud. Loomulikult seda kotti ma enam ei näinud. Vahtisin natukene aega kurja näoga ringi stiilis, et see on ikka ennekuulmatu, kuidas kallis külaline niiviisi päise päeva ajal paljaks varastatakse, selle peale tegi üks vastasistuv taat mulle kümneruupiase puljongi välja.

Rongisõit oli ise ka muidugi lahe, seda küll karta ei olnud, et selle ajal nälga jääks, iga viie minuti tagant lasi keegi toidumüüja vagunis edasi tagasi ringi, kõige visam oli kaheldamatult teemüüja, kes ilma liialdamata vähemalt sada korda oma teetünniga meie vagunist läbi tüüris ning karjus: ”Tshai, tshai!!”. Ei tea, kas see siinkohal ka oluline vahemärkus on, aga siinmaal ei ole tee üldse tee nägu – see koosneb umbes pooles osas kangest mustast teest, veerandis osas pühvlipiimast ja veerandis osas suhkrust – selline magus lurr tuleb kokku. Konditsioneeri rongis ei olnud, aga 6nneks olid laes tiivikud, mis aknast tulevat jahedapoolsemat 6hku vagunis ringi ajasid, yldkokkuv6ttes oli rongis6it t2itsa talutav – nii 6hustiku kui kaasreisijate poolest yletas mu ootusi. Ei olnud yldse nii, nagu turismmiinfo vend meile r22kis... et arvatavasti saame seal rongis kohalike k2est peksa jne. K2skis mul veel ka Eneli peale m6elda ja tellida ikkagi konditsioneeriga 4 korda kallim vagun. M6tlesin siis Eneli peale ja j2tsin selle kalli vaguni tellimata:)

Amritsari peamine t6mbenumber on Kuldne Tempel – sikhidele on see koht pyhamast pyham, omal ajal olevat yks nende gurudest seal koha peal yhes tiigis supelnud ja oma suurtest haigustest lahti saanud, sinna koha peale on nyyd siis tempel pysti pandud. P6him6tteliselt kujutab see kompleks endast suurt hoovi, mille keskel on bassein ja seal basseini sees omakorda kullast tempel, kuhu p22seb silla kaudu. See koht on mingit erilist pauerit t2is, kui sisse astusime, siis vajus ikka karp lahti – oli ikka hoopis teine tunne meie kirikutesse sisse astudes. V2hemalt mulle ei avalda kirikud ega muud pyhakohad mingit erilist muljet, Kuldse Templiga oli aga hoopis teistmoodi – 6hus oli kohe tunda, et see on ikkagi eriline koht.

6hkkond oli seal palju rahulikum kui Delhis, ei olnud nii pealetykkiv, kaubelda sai ikka natukene. N2iteks rikshajuhiga, kes keeldus mulle raha tagasi andmast ja hakkas selle asemel oma rattaga juba jalga laskma. V6tsin siis lenksust kinni ja raputasin senikaua kuni raha k2tte sain. Tynga ei taha ikka eriti lasta teha.

Kella neljase rongiga j6udsime juba tagasi Delhisse ja kella seitsmeks kursusele... nagu polekski vahepeal midagi juhtunud, 6petaja ei t6statanudki probleemi meie distsipliinist:)

M6tlesin siis Eneli peale ja j2tsin selle kalli vaguni tellimata:)


irw...

krt su seiklused on nii naljakad seal:D

kõige imelikum on see, et mulle ei meeldi pikad tekstid.
aga vot kui nägin et sa oled jälle midagi kirjutanud oli rõõm kohe silmis :)
lustiga lugesin kohe sinu jutustusi :D
edu

mulle ka ei meeldi pikad kirjad aga need siin on ikka nii pullid et ise ka enam ei usu

Ma soovitan sul mõnele kohalikule naisele öelda "sa kõnnid nagu lehm..."
Olen kuulnud, et siis oled selle naise jaoks kõik ja ta on nõus isegi sinuga magama. Väidetavad kuulujutud muidugi:)
Nagu teame, lehm on siis India Püha loom.

Ausaltöeldes ei taha ma India naistega magada, seega jääb see kompliment tegemata:)