Subject: Hardstyle

Teine asi mis minujaoks on arusaamatu,et mille arvelt universum suureneb.

kus lõpeb maailm?

Ma ei saa aru,et mille arvelt suureneb universum.
Universum teadupärast koguaeg suureneb, kuid mille arvelt ja miks?
(edited)

ja mina ei saa aru, kus lõpeb maailm!

Ei ole mõttet vaevata ennast asjadega, mis on sulle allumatud :) Nii et ela oma elu ja mõtle vaid kõige tähtsamast

Universum suureneb valguse kiirusel. Valguskiired suurendavad seda universumi piirialadel põhimõtteliselt. Kui saad aru, mida mõistan,sest suht raske on seletada.
(edited)

see lause sobiks sinu kohta ka muideks ja veel väga hästi... pole vaja teisi oma "elutarkuse" ja "poeesiaga" vaevata

aga kas mingis kohas on siis universumil mingi piir ees? (see mis koguaeg edasi nihkub)
aga mis selle piiri taga on seal kus veel universumit ple?

tühjus?

Ei olnud piiri ees. Universum tekkis kunagi kuskil millegist ja see valgus,mis universumi tekkimisel kiirgas, liigub ühes kindlas suunas kuni lõpmatuseni ja on ühtlasi ka universumi piiriks. Ei tea ka seda,kuhu see valgus kasvab ja mis on seal,kuhu see valgus jõudnud pole. Pean oma teadmisi sellest üsna kesisteks.
Aga lõpuks on universum väga suur ja väga tühi. Kõik galaktikad triivivad üksteistest nii kaugele ja ongi põhimõtteliselt tühjus. Taevas mõned üksikud tähed jne.

E: Arvan,et teisel pool valgust on tühi pimedus lihtsalt,mis ootab valgustamist.
E2: See jutt on väga keeruline ja paneb pea valutama. Sellepärast ongi kergem usklik olla ja mõelda,et Jumal lõi kõik. Mõnes mõttes tundub see isegi loogilisem :)
(edited)

universum (ja ka päikesesüsteem) on suur ja tühi jah. kui maa oleks herne suurune, siis järgmine planeet oleks 300m kaugusel. ja muudkui paisub see universum. alguses oli universum miljardeid (vbl miljardeid kordi miljardeid) kordi väiksem kui täpp siia kirjutatud i peal. ja universumeid võib olla lõpmatu hulk. nii võib hulluks minna küll :)

lugesin hiljuti üht raamatut selle kohta. siuke hea kerge populaarteaduslik lugemine.
(edited)

Peaks vist selle raamatu ära ostma omale :). Saaks mingit selgus,sest kui sel teemal mõelda,siis on alati küsimusi kordades rohkem,kui vastuseid. Ei usu,et universum sai olla miljardeid kordi miljardeid väiksem,kui täpp i-l. Alla ühe molekuli ta ikka olla ei saanud,sest see on teatavasti väiksem aineosake. Kuid samas ei tea ka.
Kust see alguse sai üldse? Kuna? Miks? Küsimusi on palju ja võib hulluks minna tõesti.
Lähen mängin ühe küsimusteta Fifa parem :P

Aga on tõestatud, et universum ei ole sugugi lõpmatu, nii et kuskil on mingi piir ja selle piiri taga on midagi, mis on lihtsalt müstika. Mind ka vaevas küsimus, et kuidas KÕIK eksisteerib, kust see kõik tuli, mis see kõik tegelikult on ?

Mul isiklikult on kõrini sellest, et koguaeg räägitakse Jumalast / Loojast, kes kõike tegi. Kui inimene usub jumalasse, siis ta usub iseendasse. Minu arusaam on see, et inimene ongi iseenda jumal. On palju juhtumeid, kus palvetamine aitas raskest olukorrast välja tulla. Mina aga arvan, et asi ei ole selles, et jumal aitas, vaid et see usk jumalasse ja see tahe, mis kaasneb palvetamisega ja puhtsüdamliku palumisega, teebki inimese tugevaks, annab adrenaliini jne.

Aga sis võite küsida, et tulnukatesse usun, kummitustesse usun, aga miks siis jumalasse ei usu ? Asi on selles, et kui nüüd tegelikkust vaadata, siis jumal ja kummitused ei sobi kohe kuidagi kokku. Mina arvan/usun, et kui inimene sureb, satub ta paralleel maailma (või pigem tema hing) ja mõnikord juhtub nii, et see hing jääb kahe maailma vahele ja sealt tulevadki need kummitused, poltergeistid jne...

---

---

aamen selle peale