Subject: Hiline teema

Mu kõige eredam mälestus on kuuvalgel ja aluspükste väel kell 4 hommikul Männiku järve ääres koos 30 kutiga kiirreageerimist harjutada, mis seisnes korduvalt häire peale paari minuti jooksul läbimärgadesse riietesse saamises ja oma tulepositsioonile jooksmises.

Aga oli ka rahulikke päevi kui istusime terve päeva sooja päikese käes kuiva mätta peal ja joonistasime tulekaarte ja maastikupilte.


Zorro hakkad väkke minema või?:D

Iga päev on baaskursuse ajal umbes 9-17.00. Selline korralik tööpäev, vähemalt Tapal nii see oli. Ega täpselt ei mäletagi, mida me õppisime. Aga kindlasti oli relvaõpe, mingid kaardi õppimise asjad (topograafia), kehka oli ka vist:), kindlasti oli ka riviõpe.

Ma ise sain meditsiinialase väljaõppe Vahipatis. Veetsime seal ca. 2 kuud. Muidu teenisin aega Tapal, aga üle Eesti koguneti just sinna. 3x24h saime kaasa sõita ja õppida koos kiirabiga. Oli päris kasulik. Peale kursuse lõpetamist saime tunnistuse, mis lubaks meil ka kiirabisse parameedikuks tööle minna. Kuna ma olin selline sportlik poiss, siis Tapal osalesime Lääne-Viru meistrikatel korvpallis. Mind valiti osalema triatlonile, kaks korda käisin sõjaväe viievõistlust tegema. Mis oli üle-eestiline üritus. Mäletan siiani, kuidas granaadiheite alal sain kas teise-kolmanda koha võisteldes sellistes nö. proffide vastu.

On asju ikka mida mäletada. Eks korralikult keppi sai ka ülematelt:) Aga tagantjärele on neid isegi naljakas meenutada.
Tuleb kohe meelde öine mõõga otsimine. Meid peksti kell 1 öösel lambist üles, suht ehmatav on selline asi:) Aeti koridori peale ning räägiti, mis toimub. Igatahes keset ööd ajasime väikestest meeskondades kaardi ja vihjete abil mingit mõõka taga. Trall lõppes hommiku umbes kuuest.

Või

Omades juba seerupaguneid. See oli aeg, kus pidime nooremaid ka kontrollima ja neid nö. käskima. Ükskord metsalaagrisse sõites pidime vastutama korra ja puhtuse ees meie majades. 8-kuu tüübid olid koristajaks. Hiljem metsalaagris tuli välja, et ülemad polnud puhtusega rahul. Võeti kõik seerud kokku, viidi tagasi uuesti koristama. Saime sellega ühele poole. Hakkasime metsa tagasi kärutama, siis äkki lambist mingi 25km enne laagrit pandi meid maha. Pidime jalgsi edasi kõndima:)

***

Räägitakse, et Kaitsevägi peaks meheks tegema. Vähemalt selline ütlemine kellelgi on. Aga olgem ausad, kes on käinud, siis teavad, et nii see pole. Kes on sisse minnes tropp on seda kindlasti ka tagasi tulles. Arvan, et ei juhtuks midagi, kui ajateenistus ära kaotada.

Kevadtorm oli kõige mõttetum asi üldse. Ma pole mitte kuidagi nii palju saanud magada, kui seal. Saingi korralikult välja puhata enne välja tulekut:) Enamus päevad algasid hommikul kell 6.00 äratusega ja hommikusöögiga, mida peale läksin tagasi magama ja ärkasin uuesti lõunasöögiks. Eks meil meedikutel oli rahulikum ka, kui teistel.

Zorro hakkad väkke minema või?:D

ei hakka ma kuhugi minema, mul põlvekeder ei ole ühes tükis. mulle on lihtsalt vastumeelne see, et mul on riigi ees kohustus 11 kuud kusagil püssi poleerida. seda enam, et mingid sõjamängud ja relvad ei huvita absull.

Kokkuvõtteks, ajateenistuses on ilgelt palju mõttetut ajukeppi (vabandage mind) ja palgaarmee oleks igal juhul Eestile kasulikum - nii sõjaliselt kui ilmselt ka rahaliselt.
Aga, mingi algkursus Venemaa naabrina olles ei tee ilmselt halba.
Kunagi küsisin Tarmo Kõutsi käest - siis kui ta veel sõjaväe boss oli - et miks see ajateenistus nii pikk peab olema. Ta vastas muidugi ülihästi: "Sõjas ongi enamus aega ootamine... "

leian alati aja , vestelda sõjaväest.
Mõiste aeg, selle kautamine, olemus paneb kihama, nagu ka teema sõjavägi.
Mõelda ajale mis olnud, ja mis on sinul jäänud.

Kaluri pojana, olen näinud, elatuid elusid aastani sada,
Nende elu nii siberis, Eestis, sõjas kui ka ajas .

Mis enim teeb haiget ja kaotust on relva konflikt.

Olen olnud näda,l alla aasta.
Sain vabaks ma päeval mil sündisin.

Jah võib pajatada neist tundidest, mil passisin toimkonnas. No ma usun, et see oli neljandik aastast. Aga no siiski, ma sain sõjaväest sõprusi, oskusi meditsiinist, tundma tänapäeva relvi ja sõjakunsti, et kaitsta oma peret ja end.
Samas ka miskit arusaama maailmast - paras aeg ehk mõelda.

Ikka eestimaa ja tema rahva nimel, ning heaks.

Sa oled päris poeediks kätte läinud. Kirjutad nagu mingi kirjanik, kes kirjutab romaani.

Tegelikult peale teiste eesti keele oskuste üle kadetsemise on mul üks küsimus ka: Ma kavatsen minna edasi õppima Eesti Kõrgemasse Sõjakooli, mu ema aga on väga selle vastu arvates, et kui ma lähen sõduriks, siis ma lihtsalt lähen kusagile Afganistani, Aafrikasse ning tapan süütuid inimesi, sest nii kästakse. Kuidas saaks teda veenda, et ma ei lähe sinna mitte inimese tapma, vaid rahu valvama ning ma ei lähe lihtsalt raha eest inimesi mõrvama.

Minu tulevikuplaani küll mu ema väga mõjutada ei saa, aga oleks hea teada, et ta sellega nõus on.

nhui sa valvad sest rahust. Mine käi peale gümnat ajateenistuses ära ja siis otsusta, kas ikka tahad seda rahu valvata. Ja ega ma su emale mingeid vastuväiteid küll ei oskaks esitada.

Ma kavatsengi minna peale gümnaasiumi ajateenistusse, muidu ei saagi ju sõjakooli. Aga eks ma saan ise hakkama.

Kas sa tead, et mis sinust peale sõjakooli üldse saab? Minu teada lõpetavad mingi osa sealsetest inimestest kindlasti kuskil väeosas näiteks rühmaülemate ja vanematena. Eks missioonile on ka varianti, aga olen kindel, et peale sõjakooli on seal veel mingit lisakursust vaja.

Kui tahad paguneid, pead käima missioonil! Nii olen mina Eesti sõjandusest aru saanud.
Ja mina sinu emaga ei vaidle. Tal on õigus! Kahjuks!

Patsifist Arpeau

(LISAN)
Kui kogu maailma sõdurid ja sõjandus ära kaotada, siis väidetavalt saaksid kõik(!) maailma inimesed kõhud täis ja tasuta kõrghariduse. Mõtlemiskoht!
(edited)

KV peaks paguneid antama ikka peale mingi x kursuse läbimist, vähemalt omalajal nii jutt käis.
Peale sõjakooli saad noorem leitnandiks ja lähed rühma ülemaks.
Missioonidega on pagunid nii palju seotud, et kui lähevad, tõstetakse, tulevad tagasi, langetatakse.

Musta huumorit:
kui lähevad - langevad, kui tulevad - tõstavad.

---

Ise praegu sõjaväes toimkonnas olles ja OPK abi arvutist seda teksti lugeda on küll päris huvitav :D (vahipatis olnud inimesed teavad mis toimkonnast jutt) Aga jah vähem kui 2 kuud jäänud ja passida on mul jube jube palju :S