Subpage under development, new version coming soon!
Subject: Kool
see pole häkkerlus, see on lihtsalt vargus...:)
(edited)
(edited)
kas keegi teab kust võiks leida "Romeo ja Julia" kokkuvõtet. Endal raamat paar aastat tagasi läbi loetud, aga nüüd koolis vaja seda teise raamatuga võrrelda ning tahaks meelde tuletada mis seal toimus. Raamatu uuesti läbilugemiseks ei ole aega.
imo on tegemist näidendiga seega pole seal midagi palju lugeda..mäletan, et ise sai see koolis kunagi 2-3 tunniga läbi loetud
vaata paarkend lehekülge tagasi ma seal suve alguses küsisin seda sama asja
selline fyysikaline ksimus et Miks on vaja meditsiinilist termomeetrit raputada et ta nulli läeks aga tavaline termomeeter liigub ise üles-alla.
Kui sa paneksid meditsiinilise termomeetri rippuma nii, nagu need tavalised ripuvad, siis läheks see kah alla oma ajaga...
aga mul oleks vaja mingit seost newtoni I seadusega
Ained on ju täiesti erinevad. Meditsiinilises on elavhõbe ning tavalises on mingi piiritus. Elavhõbe on temperatuuri suhtes kõvasti täpsem, mis puudutab soojuspaisumist.
kui ma pange ei pane,siis piirituse puhul on tegu vedelikuga, elavhõbeda puhul aga metalliga. Metalli ja kui metalli saab võtta kui keha, siis seda saab lausa seaduse definitsiooniga seletada.
Meditsiinilisel termomeetril on mahuti ja mõõtetoru (või kuidas iganes neid nimetatakse) vaheline ühendus väga kitsas ja elavhõbe oma pindpinevuse tõttu (üritab saavutada minimaalset potentsiaalset energiat ehk siis kerakuju) ei lange uuesti alla, tavalisel termomeetril on see ava veidi suurem ja ka pindpinevus on väiksem.
Lisaks mõjuvad klaasi ja ja elavhõbeda vahel suuremad tõmbejõud, kui klaasi ja tavalise termomeetri täiteaine (kui ma õigesti mäletan, siis ei kasutatud just tavalist piiritust, aga ma ei hakka praegu vastu vaidlema) vahel, s.o. kapillaarsus.
Nii, et elavhõbe hoiab oma seisukorrast kõvemini kinni ja lihtsalt tuleb veidi jõudu rakendada.
Seos I seadusega oleks siis, et raputamisel rakendad termomeetrile jõudu, kuid kui sa peatad termomeetri, siis elavhõbe jätkab inertsi mõjul liikumist ja tungib tagasi mahutisse.
Lisaks mõjuvad klaasi ja ja elavhõbeda vahel suuremad tõmbejõud, kui klaasi ja tavalise termomeetri täiteaine (kui ma õigesti mäletan, siis ei kasutatud just tavalist piiritust, aga ma ei hakka praegu vastu vaidlema) vahel, s.o. kapillaarsus.
Nii, et elavhõbe hoiab oma seisukorrast kõvemini kinni ja lihtsalt tuleb veidi jõudu rakendada.
Seos I seadusega oleks siis, et raputamisel rakendad termomeetrile jõudu, kuid kui sa peatad termomeetri, siis elavhõbe jätkab inertsi mõjul liikumist ja tungib tagasi mahutisse.